Läbi nagu Läti raha
Eestlastel on varuks mitmeid aasivaid lugusid Lätist ja lätlastest. Ühte levinud fraasi - läbi nagu Läti raha - ei saa aga enam kasutada, sest jaanuarist alates on ka naabrite juures käibel euro.
Kuigi Läti endine president Vaira Vike-Freiberga ütles kolm aastat tagasi Eestit külastades, et tema riik vaevalt eurole üle läheb, juhtus see siiski. Eelmisel aastal kõlanud eurovastaseid meeleolusid asendas jaanuari algul rahulolu, täheldada võis teatavat uhkustki. „Meil sujus üleminek eurole tõrgeteta, isegi paremini kui mitmes varem eurole üle läinud riigis," kiitis kohalik ajakirjandus. Meilgi peaks selle üle hea meel olema, sest euro tulekul kasutati peaaegu üks ühele Eesti kogemust.
Veel ütlevad lätlased, et neil on väga ilusad euromündid, mis peab samuti paika. Läti otsustas euromüntide tagaküljele panna mitte oma riigi kontuuri, vaid rahvarõivais läti neiu profiili. Sama, Mildaks kutsutud neiu kaunistas ka Läti Vabariigi sõjaeelset 5-latist hõbemünti.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil on Läti suure riigivapi kujutis ning 1-, 2- ja 5-sendisel mündil Läti väikese riigivapi kujutis. Läti euromüntide tagakülje disain valiti 2004. aastal riiklikul ideede konkursil, kus žürii tunnistas parimaiks Jekabpilsi linna elaniku Ilze Kalniņa ettepanekud.
Läti euromüntidele valis žürii kujutised, mis sümboliseerivad kontsentreeritult Lätit ja selle põhiväärtusi. Graafilise disaini 1- ja 2-eurosele mündile tegi kunstnik Guntars Sietiņš, eurosentidele aga kunstnik Laimonis Šēnbergs.
Läti rahvuslik valuuta oli euroga seotud juba alates 2005. aastast ja selle fikseeritud kurss 1 euro = 0,702804 latti kehtis ka rahvusliku valuuta üleminekul eurole. Kuigi kursivahe ei ole nii üüratu kui Eesti kroonil ja eurol, võtab uute numbritega harjumine neilgi aega. Kõige rohkem pelgavad lätlased euroga kaasnevat hinnatõusu. Tulemata see ei jää.
Kas just niivõrd euro pärast, pigem kevadel avaneva elektrituru tõttu. Nüüd, mil on hea naabritega hindu võrrelda, võime juba praegu tõdeda, et mitmed kaubad on Lätis kallimad, näiteks bensiin ja piimatooted. Samas on kaupu ja teenuseid, mis on neil odavamad.
Turismimaana on Läti palju pingutanud. Kes soovib selles veenduda, võib külastada järgmisel nädalavahetusel Tallinnas toimuval turismimessile Tourest 2014 Läti väljapanekuid.
Eestikeelsed brošüürid, voldikud, teejuhid on kergesti kättesaadavad ja teevad Lätis reisimise lihtsaks. Palju teavet pakub Läti ametlik turismiportaal „Läti Sinule!" aadressil: www.latvia.travel/et Lätis on, mida vaadata - lisaks kaunile loodusele palju mõisahooneid, mõned neist nii suursugused, millele meil pole väärilist kõrvale panna. Oma saart naabritel pole, kuid seeeest on neil palju kuldset liivaranda.
Omanäolised on Läti külad ja väikelinnad, kust võib leida põnevaid muuseume, toredaid kohvikuid või aktiivset tegevust pakkuvaid teemaparke.
Kes suuremat ringreisi ei plaani, võib ainult Riiat külastada - tegevust jätkub päevadeks ja samuti õhtuteks. Käia Riias oleks patt jätta külastamata Läti Rahvusooperit, mille pärast mõned turistid ainult siia sõidavadki. 1863. aastast pärit Riia ooperimaja on suursugune ja soliidne ning ooperitruppi peetakse Põhjamaade parimaks. Siit on tuule tiibadesse saanud mitmedki balletisolistid.
Teiste seas ka Läti läbi aegade tuntuim balletitantsija Maris Liepa, kellele püstitati mullu sügisel otse vana väärika teatrihoone kõrvale monument. Seda vaatama minnes võiks teada, et mälestusmärgi lõid Eesti skulptorid Jüri Ojaver ja Jaan Toomik.
Liepa lennukas tantsupoos on valatud metalli ja selle tahud minimalistlikult siledaks lihvitud. Kunstnike sõnul oli neile oluline figuuri ja varju vaheline suhe, samuti poos, milles tantsija esineb. Lätlased ütlevad monumenti kohta korkvilkis (korgitser). Ehk harjuvad ära, lilli juba tuuakse.
Riiast sai tänavu Euroopa kultuuripealinn ning selle raames toimub läbi aasta palju üritusi.
Üks esimesi suuremaid sündmusi sellega seoses oli rahvusraamatukogu kolimine uude hoonesse. Raamatute transportimiseks loodi 18. jaanuaril üle kahe kilomeetri pikkune inimkett läbi Riia kesklinna ja sillal üle jõe, mis korraldajate visiooni kohaselt meenutas 1989. aasta Balti ketti ning oli mõeldud ühe avamisüritusena kultuuripealinna aastale.
Kaua kerkinud raamatukoguhoone ise asub Daugava jõe vastaskaldal ja kujutab arhitektide sõnul Läti mitmetasandilist maastikku. Võib-olla kevadpäike toob hoonele rohkem sära ja õhulisust, kuid jaanuaris tundus maja jõekalda jaoks liiga massiivne ja mügarlik.
Hoopis teistsugusena mõjub samuti jõe kaldal kõrguv Swedbanki peahoone, mille ehitust saatis protestijate vilekoor, kuid mida nüüd nii ilusaks peetakse, et sellest mitte kaugele veel kaks samasugust torni püstitatakse.
Lõpetuseks sellest, kust on tulnud võrdlus - läbi nagu Läti raha. Kõige usutavam on seletus, et fraas pärineb 1930-ndate algusest, mil ülemaailmne majanduskriis meilegi jõudis.
Eesti devalveeris 1933. a krooni, pääsedes sellega kõige hullemast. Lätil läks õnnetumalt, mida põhjustas tema suurem seotus Saksa majandusega.
Kui pankadel enam vara polnud, puudus rahal ka kate. Läti devalveeris lati 1936. aastal.
