Kahuripauk korra aastas

Ajahambast puretud mõisale oli uus peremees justkui taeva kingitus: umbes saja viiekümne aasta vanuses härrastemajas vajas tol hetkel kõik uuendamist. „Kuna tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga, siis ei saadud siin mingit omaloomingut teha - kogu renoveerimist saatsid korralikud nõuded, head projektid ja asjatundlikud ehitusmehed," sõnab Reinhold ja lisab, et hoonet renoveeriti kahes põhiosas - kõigepealt tehti korraga sisemised tööd ja teises etapis välistööd.

Torniosa ülakorrus oli enne täiesti välja ehitamata, seal pesitsesid vaid tuvid. Koolijuht tunnistab, et eks ta on kuulnud igasuguseid legende, mis räägivad mõisa ostmisest Rapla vallalt ja kohalike elanike hirmudest: „Inimesed pelgasid, et kui hoone saab kaitseliidule, siis tõmmatakse siia okastraat ümber ja kuulid hakkavad vihisema. Oleme siin aga Rapla vallaga rahumeelses kooseksisteerimises - kui teeme õppusi ja harjutusi, kooskõlastame alati lubasid.

Korra aastas on meil suurõppus „Kotkalend", see on aastalõpu harjutus neile 400-500-le õppurile, kes on terve hooaja siin õppinud ja harjutanud. Sellise suurearvulise rahvahulgaga õppuse korraldamine nõuab tsiviilinimeste juurest läbikäimist."

Päris pauku tehakse kooliõuel harva. Tseremooniakahur Uku tuuakse vitriinist välja ja seatakse laskevalmis vaid selleks, et anda allohvitseride ja ohvitseride kursuste lõputseremooniaks avapauk.

Kool juhtide koolitamiseks

Eesti taasiseseisvumise järgselt kasvasid Kaitseliidu read kiiresti. „Oldi kui paisu tagant pääsenud. Rahva mälus on kindlasti säilinud mõningaid relvaintsidente, kuid tänaseks on organisatsioonis toimunud regulatsioon ning valitseb stabiilsus.

Kes tahab, saab relvaluba ka politseist. Meie süsteemi tingimused välistavad kriminogeense kontingendi sattumise Kaitseliidu ridadesse. Väljaõppe käigus kooruvad inimsuhetes nii mitmedki asjad.

Meil on tuhandeid relvalube väljastatud, kuid inimesed on pädevad ja tajuvad oma vastutust.

Kaitseliidu ridadesse on jäänud tegusad ja vastutustundlikud vabatahtlikud," räägib kooli juht organisatsiooni hetkeseisust, kuid tunnistab, et kahjuks on eelarvamused visad muutuma.

Kaitseliidu Kool on koolituskeskus Kaitseliidu juhtidele kõikidel tasanditel: nii rühmapealike ja -ülemate, kui jao-, rühma-, kompanii- ja pataljonijuhtide ning ka õpetajate süsteemseks ja keskseks koolitamiseks.

Lisaks koolitatakse Kaitseliidu noorte- ja naisorganisatsiooni eri tasandite juhte. „Õppureid on meil kokku ligi 700, nad jaotuvad kirjusse paletti: tasemekursus nooremallohvitseridele ja vanemallohvitseridele, järgu tõstmiseks mõeldud kursus. Koolitused kestavad pikalt, nädalalõppudel jaanuarist oktoobrini ja nõuavad sagedast pere juurest eemalolekut. Oma sisseastumisvestlustel alati rõhutame seda," sõnab Reinhold. Lisaks pakub Kaitseliidu Kool palju sotsiaalseid pädevusi ja sõjalisi oskusi õpetavaid kursusi. Kõik otseselt sõjategevusega seotud kursused, mis Kaitseliidu Koolis toimuvad, on kaitseväe standarditega vastavuses. Erinevus seisneb selles, et Kaitseliit õpetab vabatahtlikke, neid, kes on reservis, kes pole elukutselised sõjaväelased. Kaitseliidul on ligi 20 000 liiget, kuid vaid paarsada elukutselist sõjaväelast.

Kooli ruumid härrastemajas on nii kaasaegsed kui ka ajaloohõnguliselt uhked. Mõisas on viis tihedas kasutuses olevat klassiruumi - NATO, Briti, Skandinaavia ja Baltikumi saal II korrusel ning Taani klass I korrusel. Koolitustehnika on mugavalt teisaldatav ja innovaatiline. Rohke kaardimaterjal kuulub õppe hulka. Õppurite kasutada on nii internetiühendusega arvutid kui raamatukogu.

Kooli raamatukogu ühes saalis laiub uhke lahinguväli puidust nikerdatud malefiguuridega.

Ei tea, millised mõisahärrad omal ajal neid nuppe liigutasid, kuid Reinholdi sõnul on male iidne sõjakunsti harjutamise mäng. „Härrad ohvitserid mõnikord tegelevad siin mõttetreeninguga," teatab pealik.

Aated, vaheldus ja eneseareng

Reinholdi sõnul õpivad neil koolis eranditult vabatahtlikud, kellest paljud on noored. „Tullakse erinevatel põhjustel: on neid, kellel on aatelised ja idealistlikud motiivid, tahetaksegi aidata, on neid, kes tulevad õppima enese arendamise eesmärgil ning lisaks neid, kes vajavad oma argitöösse vaheldust - lihtsalt soovitakse teha ka midagi muud, saada elamusi ja kogemusi ning Kaitseliit kui organisatsioon pakub selleks võimalust. Kui inimesel on ikka väga rutiinne töö, siis nähakse meie organisatsioonis alternatiivset karjäärivõimalust.

Meie õppurite seltskond on väga kirju, tahtjaid on rohkem, kui suudame võtta," avab Reinhold veidi Kaitseliidu liikmete tausta ja lisab, et loomulikult löövad inimesed kaasa erineva intensiivsusega: on neid, kes täidavad miinimumnormi 48 tundi, kuid tehakse ka sadu tunde aastas. Kaitseliidu Kool püüab vabatahtlikele anda maksimumi.

Õppeprotsess on intensiivne ja aktiivne, keskendutakse praktilisele tegutsemisele. Ühe instruktori kohta on viis kuni kaheksa õppurit. Toitlustusteenust ostetakse kõrvalasuvast Alu sööklast. Elutingimused mõisas on head: õppurid saavad elada ilusates tubades, kuhu mahub neli kuni kuus inimest. Tõsi, mõnikord tõmmatakse ka paar madratsit põrandale lisaks. Häid lambaid pidavat ühte mõisa palju mahtuma. Hügieenitingimused on head, tuba soe, vaba aega saab veeta jõusaalis, puhkeruumis või kööginurgas.

Lõõgastumiseks on väike saunakompleks katusekambris viiendal korrusel. Majaperemehe sõnul on see ilmselt merepinnast kõrgeimal asuv saun Raplamaal.

Aednikuga sõjaväepealik

Kaitseliidu Kooli haldusalasse kuulub lisaks Alu mõisa härrastemajale tükike mõisaparki ühes kolme tiigiga. „Pargi püüame korras hoida.

Tiike aga peame hakkama rekonstrueerima. Tänu suurele territooriumile olen mina Eestis ainuke Kaitseliidu pealik, kellel on oma aednik," naljatab Reinhold. Aedniku üheks tööks on ka naiskodukaitse poolt Kaitseliidu Koolile kümnendaks sünnipäevaks kingitud roosipeenra hooldamine.

Omal ajal mõisahoone terrassil olnud talveaia taastamist praegu koolil plaanides ei ole. Pärnu mehena ei ole Erik Reinhold igapäevaselt Alus. „Liigun siia vastavalt vajadusele. Mõned kohalikud inimesed saavad meilt tööd ja hoiavad siin haldusasjad kontrolli all," rõõmustab Reinhold ja lisab, et nende suurim väärtus on siiski õpetajad ja koolitajad, kes käivad kohal üle Eesti.

Täna võib Rapla valla elanik rõõmustada, et erinevalt mitmetest teistest lagunevatest mõisahoonetest on meil Alus tänu Kaitseliidu Koolile renoveeritud härrastemaja. „Meie raamatukogu juures ühes toas on säilinud originaalparkett ja kahhelahjud on kõik originaalid," sõnab Reinhold. „Tõsi, neid me sooja saamiseks küll ei kasuta, kuid nad on täies hiilguses säilinud." Paljud inimesed mäletavad Alu mõisa uhket läbi kahe korruse kõrguvat täispöördega keerdtreppi, mis kinnitub vaid välisseinale ja hiiglaslikku suure saali lühtrit - need mõlemad on täiesti olemas. Lühter on uus, kuid trepp on kahel korral restaureeritud originaal.

 „Tänu oma hiilgusele on Kaitseliidu Kool üks vägevamaid Kaitseliidu hooneid, kus peetakse mitmeid esindusüritusi. Sellegipoolest on meil on oma hinnakiri ning meie maja on võimalik ka teistel huvilistel kasutada. Tõsi, kuna paljud meie üritused toimuvad nädalalõppudel, siis ei ole sobiva aja leidmine alati kerge. Ainuüksi meie oma organisatsiooni üritusi on tänavu sadakond, kui see jaotada nädalalõppudele, saab aimu graafiku tihedusest. Maavalitsus on meil siiski üritusi korraldanud, ekskursioone käib ja ka teised huvilised kasutavad hoonet. Ning, mis seal salata, tänu meie koolile juhtub Rapla valda ka ministreid tihedamini kui mujale," kinnitab Reinhold maja avatust.
Alu mõis loojuva päikese säras

_____________________________________________________________________
Alu mõisast

1858. aastal ostis Alu mõisa avalikul oksjonil Otto von Lilienfeld. Härrastemaja, kus tänapäeval asub Kaitseliidu Kool, valmis 1860.-1870. aastatel. Härrastemaja kavandas tollase mõisaomaniku Otto von Lilienfeldi tellimusel üks 19. sajandi nimekaimaid Eesti arhitekte Friedrich Wilhelm Alisch.

Alu mõis on uusgooti stiili parimaid näiteid Eestis. Kuubikukujuline hoone meenutab oma väikeste nurgatornide ja katusekarniisidega keskaegset kindlust. Kindlusega liitub massiivne viie korrusega nurgatorn. Häärber on kolmekorruseline: soklikorrusel asusid majandusruumid, esimesel korrusel elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid, teisel suur saal ja muud esindusruumid. Läbi kahe korruse kõrgub uhke keerdtrepiga vestibüül.

Mõisaansambli oluline osa on mõisamaja ümbritsev looduskaitsealune tiikidega pargiala, mida hakati rajama üheaegselt lossiga. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki.

1923. aastal toodi võõrandatud mõisahoonesse Alu Algkool, mis tegutses seal 1955. aastani. Seejärel asustas mõisa Rapla Masina-Traktorijaam ja hiljem Eesti Põllumajandustehnika Rapla Rajoonikoondis. Häärber teenis kohalikku rahvast ka klubi ja pensionäride keskusena. Viimasena kolis lossist välja raamatukogu.

1999. aastal osteti Rapla valla omanduses olnud Alu mõis Kaitseliidule.

Kaitseliidu Kooli ajalugu

Kaitseliidu Kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001. aastal. Alates 2003. aasta algusest toimub õppetöö Raplamaal Alu mõisas Kaitseliidu Kooli hoones.

Kooli tegevusvaldkonnaks on kaitseliitlastest allüksuste pealike ja instruktorite väljaõppe planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet läbi peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel. Kaitseliidu Kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse Kool.