Hiiumaad raputas võimas loodusnähtus
Mürin algas äkki ja seda kuuldi Kärdlast Käinani välja. Hiidlaste kinnitusel lõid aknaklaasid värisema ning üheaegselt kuuldud heli oli senikuulmatu ja madal. Maa kõmises ja värises, linnud tõusid õhku, koerad haukusid ja paljud inimesed ruttasid õue uurima, mis juhtuda võis.
Sotsiaalmeedias tekkinud arutelus kaaluti lennukite ülelendu, äiksemürinat, militaarset tegevust ja maavärinat.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Soosalu ütles, et pisut enne Hiiumaal juhtunut registreerisid vaatlusjaamad suurema signaali, kuid selle põhjuseks oli Aserbaidžaanis toimunud maavärin, mille suurusjärguks ehk magnituudiks hinnati 5,4 ja sügavuseks umbes 50 km.
„Kuigi on tegemist sealses lähipiirkonnas kindlasti tunda olnud suurevõitu värinaga, pole oodata, et see Hiiumaa piirkonda raputaks,“ selgitas Soosalu. Ka värises Aserbaidžaanis maa mõnikümmend minutit varem ega klapi hiidlasi ehmatanud mürinaga ajaliselt.
Põhjus võis olla merejääs
Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt ei olnud eile äikest Hiiumaal ega Eesti naabermaadel, seega langeb ära võimalus, et saart külastas talvine pikne. Samuti ei toimunud esmaspäeval Hiiumaal kaitseväe ega kaitseliidu õppust.
Heidi Soosalu sõnul võib üheks mürina põhjuseks olla mere jääkatte lõhenemine.
„Mere või järvede jää lõhede teket võib tunnetada maavärina taolisena rappumisena. Helisid võib ka kuulda olla, need on eriti madala tooniga ega sarnane eriti mingile muule helile,“ sõnas Soosalu, kes ise on sellise nähtusega kokku puutunud suurel järvel.
Ta lisas, et varasematel aegadel, kui seismojaamasid polnud veel olemas, võis selline jää lõhede tekkimine minnagi maavärinate nimekirja.
„Põhimõtteliselt on jää lõhenemist ka võimalik seismomeetriga mõõta, aga selline signaal sumbub tavaliselt kiiresti ja on ainult päris lähedal registreeritav, mitte näiteks 100 km kaugusel asuvas seismojaamas,“ lausus Soosalu.
Peaaegu täpselt aasta tagasi oli Ridalas, Haapsalu vahetus läheduses väike (magnituud 1,0) maavärin, mida paljud kohalikud märkasid. Selle maavärina salvestasid selgesti identifitseeritavalt Eesti ja Soome seismojaamad kuni 315 km kauguseni.
Looduslik kõlar võimendab müra
Meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts ütles, et jää lõhenemine tundub kirjelduse kohaselt täiesti loogilise versioonina.
Aeg selliseks nähtuseks on soodne, sest mereveetase on viimastel päevadel muutunud ning tõusnud -60lt -30le ning selline muutus võis jäämassiivi tekitada pingeid.
„Jää tekkis ühtlaselt vaikse ilmaga ja suurel alal, mida tuleb üsna harva ette. Tavaliselt lõhub tuul õhukese jää ära ja lükkab kokku, seekord aga oli jäälaam ühtlane. Kui sinna pinge tekib, siis see ühel hetkel vabaneb ja praguneb,“ sõnas Kõuts. Visuaalselt midagi huvitavat pärast pragunemist maha ei jää, pragusid on meres ikka ja raske on öelda, milline pragu just kõmaka taga oli.
Tekkiv heli on Kõutsi sõnul kindlasti eriline, sest pinge tekib kümnete kilomeetrite suurusel alal, mis piltlikult öeldes muutub kõlari membraaniks ja tekkiv heli on väga vali ja tugev.
„Jääb üle taaskord looduse üle imestada, mis on ju tegelikult väga tore,“ arvas Kõuts juhtunut kokku võttes.
