Peeter Kaldre: Mustad prillid

Eestis on kogu taasiseseisvuse perioodil olnud ühiskonnas üks põhilisi vaidlusteemasid too kuulus “kas me sellist Eestit tahtsimegi?”. Vabariigi aastapäeva eel on paslik sellele küsimusele veel kord tähelepanu pöörata.

Igas ühiskonnas on teatud hulk inimesi, kelle jaoks riik, kus nad elavad, on niikuinii üks lõpmata halb ja vaenulik nähtus – riigikorrast hoolimata. Tean inimesi, kes sõimasid nõukogude korda kogu hingest. Kui aga Eesti Vabariik tuli, langes omakorda see tulise viha alla.

Peaasi et laamendada saab

Selline suhtumine kestab siiamaani. Põhjused, miks riiki vihatakse, on muidugi erinevad. Kel läheb majanduslikult halvasti; kes tunneb, et ta on “piruka” juurest kõrvale tõrjutud; kes põeb paanilist tähelepanuvajadust, kel läheb intiimelus nigelalt; kes sai tänaval peksa – ikka on riik süüdi. Puhuti on vihkamine nii suur, et tuntakse lausa “häbi” sellepärast, et ollakse eestlane Eesti Vabariigis.