Mälestused kui rahvuslik kultuurisõnum

Uus aasta rõõmustas Eesti rahvast verivärske üllitisega: ilmus August Pulsti (1889-1977) mälestuste kogumik „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikule", mille seadis kokku rohkearvuliste abiliste toel Krista Sildoja. See 359-leheküljeline koguteos võtab kokku 90-aastase perioodi jooksul kogutud kirjaliku pärandi koos mahuka fotomaterjaliga.

Ehkki August Pulst alustas haridusteed kunstiõpingutega Riia kunstikoolis, mille ta lõpetas 1915. a., moodustas väärtuslikuma osa tema kultuuritegevusest muuseumide asutamine, millele ta pühendas põhjalikku tähelepanu. 1924.a. asutatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on koondanud kokku Pulsti kogu kirjaliku ja suulise pärandi. Kodukoha lähedasse Torisse rajas ta kihelkondliku muuseumi, milles on kokku kogutud sealse erksa vaimuga maapiirkonna kultuurilugu. Tähtsa osa Pulsti tegevusest võttis kogumistöö - vanavara, käsikirjade, fotode jm kogumine. Selle tegevuse seostas ta nn ringkäikude korraldamisega, võttes turneele kaasa rahvamuusikuid, andes kontserte ja korraldades tuluõhtuid. Saadud raha kasutati pillide muretsemiseks, töövahendite ja inventari soetamiseks.

Seoses August Pulsti 125. sünniaastapäevaga sai teoks järjekordne rahvamuusikute ringreis, millega anti kontserte üheksas paigas, sealhulgas Kadrina rahvamajas. Ringreisi korraldajateks olid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Mooste Rahvamuusikakool (ainuke sellelaadne õppeasutus Eestis), August Pulsti Õpistu jt. Ringreis lõppes kontserdi ja näitusega 31. jaanuaril Tallinnas.

Pille iga peo jaoks

Enne õhtust põhikontserti, südapäeval, käisid rahvamuusikud külas Kadrina keskkooli õpilastel huvikeskuse saalis.Käigu eesmärgiks oli kohtuda palgest palgesse, pulstilikult, kooliperega, tutvustada oma pille ja anda väike kontsert.

Mõnusas, võro-seto segakeele sugemetega kõnes tutvustati pille, visati nalja ja räägiti ka tähtpäevajuttu so August Pulsti 125. sünniaastapäevaga seonduvat ning esitleti ka vastset mälestusteraamatut „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikule".

Pillide tundmisega oli väikesi lahkarvamusi rahvamuusikutega, kuid ühisel jõul ja nõul laabus kõik. On ju rahvapillidega sedasi, et paljusid neist valmistatakse nö põlve otsas. Ka ühe rahvamuusikute tähtsama pilli, lõõtsa, teevad vastavad meistrid ise kodus valmis. Tunneme ju nn Teppo, Kikkase jt nimelisi pille. Samad mehed olid ise ka löötsamängijad, nagu näiteks Karl Kikas, kes hakkas juba 10-aastaselt lõõtsa mängima ja üsna noorelt ka lõõtsasid valmistama. Tänavu sügisel möödub 100 aastat selle legendaarse lõõtsakunstniku sünnnist.

Kadrinas esinenud rahvamuusikute „arsenalis" olid pillidest peale lõõtspilli veel torupill, hiiu kannel, karjapasun, vilepill, parmupill, setu kannel, viiul jvm. Päris mitmed rahvapillid on kergesti valmistatavad. Nii rääkis saalitäiele publikule üks rahvapillimees, kuidas ta teel Kadrinasse oli Harku järvest lõiganud pilliroojupi ja bussis sõites meisterdanud valmis roopilli, mida ta siis ka rahvale demonstreeris. Ei sentigi pilli eest! Samas rääkis üks lõõtsameestest, et meistri valmistatud lõõts maksnud möödunud sajandi algul nelja (!)hobuse raha! Aga ega ta nüüdki odav ole, sest käsitöö on kõrgelt hinnas. Õppinud pillimees seeriatoodangu vastu tavaliselt huvi ei ilmuta.

Kontsert lõppes simmaniga

Pärast ligi paaritunnist rahvapillide kontserti oli rahvamaja saal sõna otseses mõttes kuumaks köetud. Täide olid läinud August Pulsti sõnad:

„Austagem meie laulikuid ja pillimehi rohkearvulise ilmumisega!" Saalitäis rahvast elas soojalt kaasa põhiliselt Lõuna- Eestist pärit rahvamuusikute esinemisele, mida nad peale pillimängu vürtsitasid ka (nalja)lugude ja legendidega.

Tegemist oli ju ikkagi tuntud muusikutega, kes jätkavad põliseid traditsioone meie pärimusmuusika valdkonnas. Rahvamuusikute muusikuoskuste juurde käib ilmtingimata mitme instrumendi valdamine. Nii esinesid Krista ja Raivo Sildoja nii viiuli duona kui ka hiiu kandlel. Legendaarne Ants Taul tõmbas lõõtsa ja puhus torupilli. Harri Lindmets mängis suurepäraselt külakannelt ja ka lõõtspilli.

Rahvalaulikutena esinesid Õie ja Maarja Sarv, neist esimene abistas Pulsti-raamatu koostajat setokeelsete tekstide „tõlkijana". Lauri Õunapuu mängis väikest kannelt ja torupilli, samas jätkus tal ka oskusi külajuttudeks ja lauluviisi heietamiseks. Külalisi abistasid repertuaari valikul kohalikud rahvamuusikud, keda siis aeg-ajalt püünele kutsuti.

Simmaniks polnud vaja küla pealt pillimehi otsida - need olid rivis ootamas oma järge, - enne väsib publik kui pillimees.

Samal ajal käis saali tagumises osas stendide ees August Pulstile pühendatud näituse vaatamine. Toimus ka raamatute ja temaatiliste postkaartide müük. Päris mitmed kadrinlased jäädvustasid külalisraamatusse oma kiiduja tänusõnad. Samas tegutses ka Eesti Televisiooni MI-saate võttegrupp, jäädvustades videosse Kadrina aleviku argipäeva rikastanud rahvakultuuri tähtsündmust.