Kohalike inimeste sellekohane soov sõnastati peagi ümber vajaduseks, mida põhjendati liiklusohutuse tagamise nõudega.

Olukorda komplitseeris olulisel määral ka piirkonnas toimuv laiaulatuslik teedeehitus, mis hakkab edaspidi (osalt juba ongi hakanud) suunama liiklusvoogusid ajaloolistest marsruutidest kõrvale. Aga et piirkond Viitna- Rõmeda kandis on küllalt hõredalt asustatud, tekitab see omakorda küsitavusi suurte investeeringute paigutamisel.

Kunagise vaikelu „rikkujaks" on kujunenud Arturi toidubaari ja selle lähima ümbruse väljaehitamine, millest on saanud populaarne einestamis- ja puhkekoht ning mille rajamine mitme tee ristumiskoha lähedusse on igati õigustatud.

Sõna „lähedusse" sobib kokku liiklusvahendi omaniku vajadustega, kuid on keeruline ja ohtlikki jalakäijale või ka jalgratturile. Siit edasi hargnebki lugu vajaduseni eraldada autota inimesed-teekäijad üldisest liiklusvoolust ehk ehitada nende tarvis omaette turvaline, korraliku teekatte ja valgustusega kergliiklustee.

Parima tee saab tegutsedes koostöös elanikega

Enne, kui midagi looduses tegema saab hakata, tuleb mõnda aega tegeleda paberitega, mille põhiline otstarve on ametkondade vaheline kooskõlastamine. Nii asub tulevase tee ühes osas Viitna maastikukaitsealal kivikalme, mis nõudis muinsuskaitse ametiga kooskõlastamist, et tee sellest mööda juhtida.

Omajagu läbirääkimisi on tekitanud tee marsruudile jäävad erakinnistud. Need veerandsada inimest, kes tee projekti avalikustamisele olid saabunud, tundsidki huvi, mismoodi trass nende maavaldusest (hoonetest) mööduma hakkab. Kohalikele elanikele- maaomanikele jagas projekteerija- poolseid selgitusi Reaalprojekt OÜ esindaja, Viljandi kontori juhataja Tiit- Uku Audova. Kogu 3,2 km pikkust jalgteed said kohaletulnud vaadata nii paberkandjalt kui ka ekraanilt.

Audova käis piltlikult öeldes meeter-meetrilt läbi kogu kergliikluse trassi Viitnalt Rõmeda külani, ehk kohani, kus jalgtee liitub Tallinn- Narva magistraaliga. Projekteerija põhjalikud seletused ning kohalike elanike küsimustele antud vastused tõid selguse kogu tulevase trassiga seonduvasse. Omapoolsete selgitustega oli Audovale abiks projekti tellija esindaja Anti Palmi maanteeameti idaregioonist.

„Ootame kohalikult kogukonnalt täiendusi ja ettepanekuid, ka maha- ja pealesõitude osas, neid töid saame veel teha," ütles Palmi. „Trassil me muudatusi ette ei näe. On hea, et kohalikel elanikel on nii suur huvi selle objekti vastu.

Me oleme küll spetsialistidteedeehitajad, aga parimaid tulemusi saame ikka koostöös kohalike elanikega, kes kõige paremini tunnevad kohapealseid olusid."

Nagu selgus Palmi jutust, kulub veel umbes kuu aega, et elanike tehtud parandusedtäiendused projekti sisse viia (nii hästi kui võimalik) ning siis rändab lõplik projekt Kadrina vallavalitsuse kätte, kes võib juba mõelda tee ehitamise peale...