Priit Karjane, Rapla Maakonna Spordiliidu peasekretär:
2020. aastaks on leitud ja kaasatud strateegiline investor. Välja on ehitatud suusastaadion, kohtunike maja koos tehnika ruumidega, mis majutaksid suusaradade valmistamiseks vajaliku tehnika. Suusamajas (peamaja) on võimalik riietuda, pesta (saun), süüa (teenusepakkuja kokkuleppel kas või hooajati). Samuti oleks nõupidamiste ruum ja majutus kuni 50 inimest (erinevad laagrid sportlastele, rabamatkajatele, looduseuurijatele).
Võimalik on laenutada suuski, uiske, rattaid. Madalhooajal oleks teenuste tarbimine etteteatamisel.
Laskumisnõlv oleks planeeritud ning paigaldatud tõstuk lauduritele, slalomistidele. Suusarajad on veidi laiendatud ning planeeritud, kalded õiged ja valgustus täiendatud. Läbi on räägitud naaberkinnistute omanikega ning võimaliku suusamaratoni trassi planeerimisel. Discgolf - lihtne ja odav ehitada.

Lauri Mölder, Paluküla Klubi MTÜ liige, lumelaudur:
Mina näen Paluküla mäge viie aasta pärast moodsa mäekeskusena, kus on linttõstuk ja ehitatud loodusmaja, milles on ka toitlustuskoht ja ööbimisvõimalus. Välja on kujundatud tuubirada, mitmed erinevad laskumised kelgutajatele, suusatajatele, lumelauduritele, mäesuusatajatele.
Talvel toimuksid mäel lumelauatrennid ning võimalik oleks rentida lumelaua, mäe- ja murdmaasuusa varustust ning kelke. Paluküla mägi on ideaalne talispordi harrastamiseks.
Tähtis on, et mägi oleks pidevalt hooldatud. Suvel saaks loodusmaja korraldada ekskursioone, tellida matkajuhte ning see oleks hea peatuspaik üle-eestilisel matkarajal matkajatele. Loodusmajas võiks olla ekspositsioon hiiekultuurist ning sellega seotud pärimusest.

Arvi Sepp, Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu liige:
Viie aasta pärast on loodetavasti rohkem külasid meelde tuletanud oma ajaloolised looduslikud pühapaigad (hiiemäed, hiiemetsad, andide kivid jm). Kohad, mida osa inimesi peab pühaks. Teised aga lihtsalt austavad vastavat pärimust ja neis paikades avalduvat looduse väge, mis on ühtlasi seotud esivanematega. Neis kohtades tavaliselt ei raiuta puid ega purustata maapinda.
Üha enam inimesi tuleb Hiiemäele ja kogu looduskaitsealale just looduse ja rahu leidmise pärast. Jätkuvad hingedeaja ja taliharjapäeva kokkusaamised.
Loodusharidus aitaks kohapeal lähemalt tundma õppida pärimusega seotud loodust, looduslikku pühapaika ja omaalgatusliku või kogukondliku looduskaitse ajalugu. Selleks on vaja rohkem teadmisi ja kogemusi kui uut hoonet. Paluküla hiiemäel saab edaspidigi suusatada ja liugu lasta, kui on suusailma.
Tehisrajatisteks sobivad paremini kohad väljaspool looduskaitseala ja looduslikku pühapaika. Paluküla (hiie)mägi on eriline koht, suurema piirkonna looduslik pühapaik, püüame siin vältida mujal tehtud vigu.

Perekond Kalle, Paluküla küla elanikud:
Usume, et paljuski oleneb Paluküla tulevik kohalike elanike omavahelisest koostööst ning kaasatud peaks olema ka omavalitsus. Kõigi osapoolte toimivast koostööst muutub ümbritsev looduskeskkond kaunimaks ja meeldivamaks ning inimestel on siia hea tulla, sest mägi on korralikult hooldatud. Meie teeme omalt poolt kõik, et luua keskkond, mis annab põhjust meie lastel jääda kodukanti. Viie aasta pärast võiks mäe ümbrus välja näha järgmine: suurem autode parkla, mis on aasta ringi korralikult hooldatud, erinevatele sihtgruppidele on rohkem üritusi, olemas on võimalus kergeks kehakinnituseks (soe tee, saiakesed jms), kohalikele on loodud mõned töökohad, erinevad talispordi rajad ja alad on üksteisest eraldatud, et vähendada vigastuste ohtu (kelgutajad, lumelaudurid). Mäel võiks olla tõstukid.

Ahto Kaasik, Maavalla Koja vanem:
Viie aasta pärast on Eesti jaoks Paluküla hiiemägi saanud kodurahu, kodumaa- armastuse ja kogukondliku loodushoiu märgiks. Kohalikud elanikud on Paluküla hiiemäe üle uhked ning see seostub turvatunde, rahu, vaikuse, sügava ja vägeva vaimsuse, järjepidevuse, esivanemate ning pühadusega. Siia tullakse puhkama linnakärast, tehisrajatistest, murutraktoritest, kiirustamisest ja inimkesksest saginast - sõnaga kõigest, mis meid argipäevaselt ümbritseb.
Hiiemäest on saanud taas põlisrahva kaitseala, kus järgitakse esivanemate tavasid. Tavaliselt tullakse siia vaimujõudu ja hingerahu koguma, palvetama ja ande jätma üksi või perekonniti. Rahvakalendri tähtpäevadel jätkuvad kogukondlikud hiiepühad. Hiiemäe esimesel nukil olevas põlises jaanitulekohas on hakatud jälle jaanitulesid pidama.
Nagu aastakümnete ja sajandite eest kohtab siin talvisel ajal hiierahu otsijaid suuskadel ning hiiemäe nõlval kostab kelgutavate laste kilkeid. Hiiemäest lõunas on tervisesportlaste jaoks loodud mõnusad rajad ja võimlemiskohad.

Silvi Ojamuru, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht:
Viie aasta pärast on Palukülas välja arendatud mitmekülgne loodushariduse, kohaliku pärimuse, rahvatervise ja elujõukeskus. Praeguse parkla lähedale on ehitatud mitmeotstarbeline maastikku sobiv külastuskeskus, mida on võimalik aasta ringi kasutada. Hoones on loodushariduslik ja kohapärimuslik ekspositsioon, paraja suurusega seminariruumid, riietusruumid matkajatele ja spordiharrastajatele.
Külaelanikud on rajanud oma koju kodumajutust ja kohalikku toitu pakkuvad ettevõtted. Palukülast on võimalik matkata Loosalu rabasse, Imsi järve äärde, Keava linnamäele. Kohapeal pakuvad oma teenuseid kelgukoerte ja hobuste kasvatajad.
Paluküla arendusideede osas on saavutatud üksmeel Raplamaa omavalitsustega ja ettevõtjatega. Koos Maavalla koja ja Hiiemäe hoiu seltsi rahvaga korraldatakse pärimuspäevi.
Ja Maa-ema messe korraldatakse alates 2020. aastast Palukülas!