Lõikavad pealisriide välja, panevad pehme materjali vahele, õmblevad kinni. Padjad saavad kohevad valged ja ilusad. Nagu padjad olema peavad.

Tervele Eestile, kiidab üks tegijatest. Tervele Eestile küll, aga ikka omadele, hooldekodude jaoks, täpsustab juhataja Kersti Ojasu.

Vääna-Viti Kodul pikk minevik. Kunagi mõisahooneks ehitatud ajalooline maja on olnud koduks invaliididele, koduta noortele, lastele, kergema vaimupuudega inimestele.

Läinud aasta sügisest, mil mõisahoone külje alla mõisaparki valmis viis peremaja, elab Vääna-Viti Kodus kokku 86 hoolealust.

Tulevad vabatahtlikult

"Inimesed tulevad Vääna-Viti Koju vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt, kohtuotsusega. Kuna enamik meie kliente on piiratud teovõimega, siis on nad eestkostel. See ei sega neil aga lihtsamaid töid tegemast," kõneleb juhataja Kersti Ojasu.

Üks hoolealustest töötab kaupluses abitöölisena, teine kohvikus, kolmas teenib taskuraha hooldekodus vajalikke töid tehes, teisi hoolealuseid abistades.

"Et inimene meile elama pääseks, peab olema tal arsti saatekiri, diagnoos," kõneleb juhataja hooldekodusse pääsemisest.

Tahtjaid on tunduvalt rohkem kui vastu suudetakse võtta. Ootajate järjekord on pikk.

Maarika tuli Vääna-Viti Koju elama 2009. aastal. Nii et kogukonnas elamise kogemust on tal viis aastat.

"Olen siin eluga väga rahul. Suvel saab kenas mõisapargis jalutada, aiatööd teha, talvel teeme patju või muud käsitööd," kõneleb Maarika elust hooldekodus. Ka kangasteljed on selleks üles seatud, et hoolealustel tööd oleks. Maarikale meeldib Vääna-Viti Kodus veel sellegi pärast, et poeg on lähedal, siinsamas mõisapargis väikeses peremajas.

"Peremajades, kus elavad tõsisema vaimupuudega inimesed, on ööpäevaringsed teenused, järelevalve 24 tundi, kliendid majast iseseisvalt välja ei pääse," kõneleb kodu juht Kersti Ojasu. Vääna-Viti Kodus elab kliente igas vanuses, noorim on 19 ja vanim 92 aastat vana. Ka mehi ja naisi on võrdselt. "Vahel on tõesti ka lähisugulased koos meile sattunud," ütleb juhataja.

Tööd 20 inimesele

Kõikidest teistest taolistest kodudest üle Eesti eristab Vääna-Viti Kodu aga see, et siin küpsetatakse leiba, kringleid ja teisi pagaritooteid. Tehakse iseenda, koduelanike ja teenindava personali, aga ka teiste tarbeks.

"Eks meiegi ürita ja täisväärtuslikud ühiskonna liikmed olla," ütleb Kersti Ojasu.

"Tahame ümbruskonnas teistele ennast paremini teadvustada." Jutte hooldekodudest liigub ju igasuguseid. Mõni lapsevanem, kelle võsukese koolitee Vääna-Viti Kodust mööda viib, kartis alguses - kas see tee on ikka ohutu? "Nüüdseks on need hirmud haihtunud - Vääna-Viti Kodu ega tema elanikud pole ohuks kellelegi, pigemini üritavad nad kogukonda sulanduda," kõneleb juht Kersti Ojasu.

Vääna-Viti Kodu pakub tööd ligi kahekümnele inimesele. Mitmed neist on pärit omast külast, Vääna-Jõesuust.

"Eks see ole üks viise kogukonda sulanduda - siinsed töötajad kõnelevad ka teistele, kuidas me elame, mida teeme," ütleb Kersti Ojasu.
___________________________________________________________________________

Vääna-Viti Kodu
• Vääna-Viti Kodu haldab AS Hoolekandeteenused, kellele üle Eesti kuulub 22 hoolekandeasutust, kokku 2500 kliendiga.
• Tasu riigieelarvelise koha eest hooldekodu peremaja ühekohalises toas on kuus 247 eurot, kahekohalises 241. Väljaspool riigieelarvelist kohta maksab sama teenus vastavalt 757 ja 751 eurot. Selle raha eest on elamiskoht
• ASi Hoolekandeteenused avalike suhete juht Kadri Lehenurm: "Kui potentsiaalsel kliendil on arsti poolt koostatud rehabilitatsiooniplaan olemas, aga riigieelarvelist kohta pole, siis paljud kliendid siirduvad võimalusel elama riigieelarvevälisele kohale. Et siis eelarvelise koha vabanedes saada see endale. Tavaliselt klient valib ise kodu, kus ta elada soovib."