Lugeja: tundub, et ilma kohalike omavalitsusteta ei saada hakkama

Viimane aeg on hakata Eestis väärtustama haridust ja erialast töökogemust. Kõigist kehtestatud nõuetest riigi- ja omavalitsusjuhtidele kumab läbi, et olgu haridus milline tahes, peaasi, et oleks parteis ja võib juhtida ükskõik keda või mida.

Huvitav oleks ka teada uue avaliku teenistuse seaduse rakendamisest saadud tulu. Oli palju koolitusi, palju tehti juttu nn üleriigilistest tööperedest, rahandusministeeriumi poolt korraldatud koolitustel näidati projekti, mille abil, kujunevad tööpered (need projektid, programmid olid arvatavasti firmadelt raha eest tellitud). Seejärel saabus mõneks aastaks vaikus. Kes maksis eelneva tegevuse kinni?
Mõne aasta möödudes algas uue avaliku teenistuse seaduse jõuline läbisurumine, üleriigilised tööpered kadusid nagu tina tuhka koos juba rahastatud projektidega. Kelle elu muutus sellest paremaks, mitu töökohta riigi juurde loodi või mitu tegelikult kaotati, millist teenust osutatakse nüüd paremini - ei mingit analüüsi ega vastutuskohustust (umbes mingite numbriteesitamine, 5000 ametnikku vähem jne). Lihtsalt ministeeriumide ametnikud said aastaid sebida ja õigustada sellega oma olemasolu ning poliitiliselt areenilt kuulutada: näed, me tegime midagi. Tegelikult pole teada, millise raha eest. Miks me muidu riigiametites ega omavalitsustes asju korda ei saa.

Riigiametnike read ministeeriumides, riigiorganites ja riigiasutustes on muljetavaldavalt pikad ja soliidsed, selleks et osutada kõiki teenuseid riigi poolt heal tasemel. Väheste ametnikega kohalikelt omavalitsustelt võiks teenuste osutamise kohustused ära võtta tehes seadustes ja õigusaktides vastvad muudatused, kus omavalitsustele pandud kohustused on jagatud konkreetsete riigiasutuste vahel. Ja pole vaja hurjutada, et haldusreformi on vaja saamatute omavalitsusametnike pärast. Otsustagu uus loodav valitsus, kes siis tegelikult tahab eesti inimest teenida ja kes niisama raha kulutada.

Juba üle 10 aasta kuulutatakse rahva raha eest haldusreformi. Mäletan hästi, kuidas lugesin Riigi Teatajast 2000ndate alguses, et maavanematele määrati palka juurde, et nad aitaksid haldusreformi korraldada. Kulu on olnud, tulu ei ole. Jätkuvalt on aastast-aastasse kohalikele omavalitsusele seadustega ülesandeid pandud. Tundub, et ilma kohalike omavalitsusteta ei saada hakkama, keegi ei keela ju riigil paremini teha - aega on olnud piisavalt ülesannete ümberjagamiseks ja vastutuse võtmiseks. Riigi kallimat vara - inimest - tuleb ausalt teenida. Kui pole inimesi, pole riiki. Kui kõik tahavad ainult raha jagada ja tööd ei viitsi teha, siis me kaua vastu ei pea.