Seda käisid vaatamas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, abivallavanemad Aare Ets ja Tõnu Ammussaar, eakate kodu juhataja Küllike Enok, valla hoolekandespetsialist Maria Prääts, Priit Adlas ja Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma.

Rannapere pansionaadi direktor Peeter Saar, kes on sellel ametikohal töötanud 16 aastat, alustas ringkäiku ruumide tutvustamisest - astuti sisse mõne elaniku poole ning vaadati üle päevakeskus. Peeter Saar kiitis Kirovi ajal ehitatud arhitekt Rein Weberi hästi läbi mõeldud projekti: kogu asutus asub esimesel korrusel, tubadest pääseb terrassile ja õue, ühe- ja kaheinimese toad on piisavalt ruumikad ning omaette tualettruumiga. H-kujuline hoone on Saare sõnutsi sellise asutuse jaoks ideaalne.

Peeter Saar andis naabritele soovitusi, mida võiks eakate kodu rajamisel silmas pidada ning vastas paljudele küsimustele.

Rannapere pansionaadil on Saare sõnul plusse palju: lähedal on haigla ja perearstid - pansionaati elama asunu registreeritakse perearstikeskuses, lähedal on hästi toimiv taristu: hea bussiühendus linnaga, kauplused, apteek. Ümbrus on kaunis, mererand lähedal ning ka pansionaadi ümber on piisavalt ruumi jalutuskäikudeks. "Eakate kodu ei tohiks olla kusagil võsas, sest ümberringi peaks toimuma elu ja tegevus," soovitas Saar. Ta andis nõu kindlasti ehitada eakate kodusse köök ja mitte toitu mujalt tellida. Rannapere toidud valmivad pansionaadi köögis ja toidud on maitsvad. Direktor kiitis head koostööd valla ja Viimsi Kooliga: õpilased teevad pansionaadis suvel malevatööd ja praktikat - abistavad köögis ja käivad eakatega jalutamas.

Suureks plussiks pidas Saar pensionäride päevakeskuse asumist samas hoones.

Nii on pansionaadi elanikel võimalus sealsest tegevusest ja sündmustest osa saada. Rannaperes on 64 kohta ja kõik kohad on täis. Direktori sõnul on kohasoovijatest järjekord.

Saare sõnul on ideaalne pansionaat kuni 90kohaline, mitte suurem. Rannapere pansionaadi vanim elanik on 98, noorim 58aastane. Personali on kokku 21 inimest. Siin töötab meditsiiniharidusega ülemõde, mis on elanike jaoks tähtis asjaolu. "Oluline on ka, et elanikul säiliks kodutunne," sõnas Peeter Saar.

Kõneldi ka koha hinnast. Saar selgitas, et 1015-eurose kuutasu eest saab elanik kogu hoolduse, toidu, tavaravimid, mähkmed, abivahendid, vajadusel transpordi arsti juurde jm vajaliku. Soodsa hinnaga lisatasu eest on võimalik saada juuksuriteenust, pediküüri ja maniküüri.

Saar soovitas külalistel vaadata laiemalt ringi ja tutvuda mitte ainult Eesti, vaid ka Soome ja Saksamaa sarnaste kodudega.

Naabervallad kavatsevad oma ühise hooldekodu ehitust alustada 2017. aastal.