Ise ma parasiitsõnu väga ei kasuta. Aeg-ajalt ütlen "no vot" või pikalt "noo". Kaasvestlejate ja teiste inimeste juures häirib mõnikord liigne ebaviisakuste kasutamine. Seda just inglisekeelsete väljendite osas. Ise ma neid ei kasuta. Ning kui neid sõnu eesti keelest vähemaks saab, siis oleks juba väga hea.

ANDRUS SALISTE
Muraste küla Elanik

Kui keele arengust rääkida, siis nn tänane parasiitsõna võib olla homne tavasõna. Kui aga enda praktikast ja harjumustest rääkida, siis mõningal määral häirib võõrkeelsete väljendite "eestistamine".

Aga sarnaselt on ju varasemas kõnepruugis palju näiteid nagu vene laensõna "ladna" jne. Reeglipäraste vigade esinemine on ka kohati häiriv. Ei ootaks seda ajakirjanduse vahendusel.

Keel on pidevas muutumises ning ehk mõni tänane "risusõna" on homne keelereegel. Släng on samuti keele osa ja kuulub kas vanuseliste rühmade või ka näiteks sõpruskonna suhtlusvahendiks. Eks keele puhtusele saaks hinnangut anda vaid siis, kui oleks läbi viinud uuringu, kuid meeldib see, et nii väikese riigi, nagu seda on Eesti, alal on säilinud erinevad murded ja neid kasutatakse.

RIHO RÕÕMUS
SA Tallinna Lauluväljak Juhataja

Parasiit- ja slängisõnu, mis mind häirivad, kohtan pidevalt. Nii teiste kui ka enda kõnes. Nii kõnes kui kirjas. Kõigile on tuntud muigamaajav "vä" lisand lauselõpus.

Aga ka tervitus- ja lahkumissõnum "tsau".

Kuidas ja miks sellised parasiidid meie keelde tekivad, seda oskavad kindlasti selgitada keeleteadlased. Väga palju slängi- ja parasiitsõnu tuleb meile sellest, et elutempo on väga kiire - pole aega korralikult läbi mõelda, mida ja kuidas ütled. Nii tekivadki lohakad parasiidid. Osa parasiite ja slängisõnu tekib ka suurte võõrkeelte survest ja infoühiskonna arengust.

Kuigi vahel tundub võitlus emakeele puhtuse eest lootusetu, tuleb seda võitlust siiski järjepidevalt pidada. Oma keel ja kultuur teevad meist eestlased ja hoiavad alles riigi ja rahvuse püsimise.

Hea lugeja, millised parasiitsõnad sind enim häirivad?