Seega said seda hüvitist ja toetust alla poole töötukassas ennast arvele võtnud töötutest. “Töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma kohe pärast seda, kui inimene on end meie juures arvele võtnud ja tal on õigus seda hüvitist saada. Sama lugu on töötutoetusega,” selgitas töötukassa peaspetsialist Küllike Heide. Hüvitist ja toetust makstakse teatud perioodi jooksul. Kui see aeg on läbi saanud, kuid inimene pole tööd leidnud, kuulubki ta nende töötute hulka, kes toetust ei saa.
Lisaks töötukassas ennast arvele võtnutele on suur hulk töötuid, kes pole ennast seal arvele võtnud ja seega puudub neil ka õigus töötukassa poolt makstavatele hüvitistele ja toetustele. “Nemad ei kajastu meie statistikas,” märkis Heide.

Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada siis, kui inimesel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ehk ta on töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul. Lisaks ei tohi inimene olla viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Täpsem info SIIN.

Eelmise kuu lõpus oli töötuna arvel 36 334 inimest ehk 5,7 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Veebruaris registreeris end töötukassas 5 495 uut töötut. Samal ajal sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2 921 inimest. Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,5%) ja Valgamaal (10,1%) ning madalaim Tartumaal (4,3%) ja Harjumaal (4,4%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).