Ajaloohuvi tõi valla kõrgeima tunnustuse

Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel Pärnjõe Rahvamajas tunnustati Evi ja Kalju Liinsood Kaansoo küla kultuurielu jäädvustamise ja hoidmise eest Vändra valla kõrgeima autasuga Aastate Tegu. Tunnustust tõendava teeneteplaadiga kaasneb 710-eurone preemia.

Nominendid esitas vallavolikogule Rein Aas, kel käsil Liinsoode kogutud materjalide põhjal küla kultuuriloo raamatuks kirjutamine. Kogutud juttude ja fotode rohkus on tema sõnul muljetavaldav.

,,Kui ma sain kunagise Kaansoo kooli õpetaja Linda Kelini mälestused kooliajast, tekkis juba tõsine huvi hakata koguma ja kirja panema meenutusi ning ajaloolisi juhtumeid. Juba esimesest materjalist Kaansoo kohta selgus, et kultuuri- ja hariduselu hakkasid 19. sajandi lõpul käsikäes kiiresti arenema. Järgnevalt hakkasin koguma endiste koolidirektorite, õpilaste ja õpetajate ning nende järeltulijate mälestusi, mis on seotud nende ja nende vanemate eluga Kaansoos. Nii see materjal tasapisi kogunes," tsiteerib Evi Liinsood Rein Aas.

Evi ja Kalju Liinsoo asutavad neljapäeva keskpäeval Suurejõe rahvamajast koduteele - Kaljul lõppes näidendiproov, Evil laulu- ja tantsuproov. Neljapäeviti harjutatakse, peod, kus õpituga rahva ette astutakse, langevad tavaliselt nädalavahetustele. Isetegevuses osalemine ja ürituste organiseerimine on saatnud abielupaari läbi aastate.

"Oleme mõlemad sündinud 1941. a Viljandi maakonnas Taevere vallas. Eluaja elanud siinsamas Kaansoo külas, aga neljas rajoonis: Suure- Jaani, Vändra, Viljandi ja Pärnu rajoonis," naerab Evi, "nüüd veel Pärnu maakonnas. Koos käisime Kaansoo koolis ühes klassis. Kalju käis vahepeal Põltsamaal autokoolis, mina jäin koju."

Ühes paikkonnas kogu elu elanud inimeste mälestused kodukoha loost on terviklikud ja seega eriti väärtuslikud. ,,Oleme üle elanud mitu valitsust, mitu rahareformi. Oleme näinud kolhooside loomist ja likvideerimist. Raske aeg oli küll. Normipäevad tulid teha, raha ei saanudki.

Lehm, siga ja aiamaa toitsid. Oma silmaga olen ka küüditamist näinud: ema viidi kolme lapsega ära. Meie ema kamandas meid akna juurest eemale, et äkki tulistatakse."

Kui kadus kool, hääbus ka kultuurielu

Praegu on Kaansoo küla hingekirjas 113 inimest.

"1961. a valmis meil uhke kultuurimaja, suure lava ja ilusa parkettpõrandaga. Iga kahe kuu tagant käisid teatrid ja kontserdid, tehti isetegevust. Meil oli külades kolm koori, Suurejõel käisime kokku laulmas.

Istusime belarussi kärusse ja sõitsime kohale. Tallinna laulupeole sõitsime Eidaperest rongiga. Vahva käik oli Lätimaale Kuldigasse. Seal käisime koos Vändra puhkpilliorkestriga. Läksime kahe veoautoga, istusime veoauto kastis. Kui Riia linnast läbi sõitsime, siis tõmmati present peale, sest vihma hakkas sadama. Meil oli Kaansoos oma koolimaja, raamatukogu, velskripunkt, külanõukogu, söökla, pood ja postkontor. Nüüd on ainult oma kalmistu, seda teistel küladel ei ole," aasib Evi. "Vilgas kultuurielu käis seni, kuni kool olemas oli. Kui kool kadus, hakkas see kiiresti hääbuma.
Kultuurimajja tehti kauplus ja lõhuti lava ära. Võtmed olid viimati veel meie käes, tegime seal üritusi, käisime tantsimas ja uut aastat vastu võtmas. Nüüd on maja tühi ja kolmandat ringi müügis.
Siis hakkasime koolimajas korraldama kooli kokkutulekuid ja pidusid. Nüüd seisab seegi tühjalt, tööpingid sees. Oleme katsunud seda elu vedada nii ja teistpidi. Olga Pank tegi Suurejõele puuetega inimeste seltsi.
Meil oli poeg puudega, hakkasime koos rahvamajas käima. Peale seda, kui jäime Kaljuga kahekesi, tulime koos Suurejõele ringidessse. Nii nad meid siia haarasid ja enam ära ei lasknud," jagub paaril vaheldumisi meenutusi.

"Kooli ajalugu uurisime päris põhjalikult. Rein Aas pani ka suulised mälestused kõik kirja. Muide, Kaansoost on pärit kaks tuntud Eesti lavastajat - Priit Pedajas ja Merle Karusoo. Eelmises Vändra lehes oli juttu Juta Kurmanist, tema õde Kata Kaar elab samuti Kaansoos ja saab septembris 105-aastaseks. Kui Kata sai 100, tegime talle Suurejõe rahvamajas juubelisünnipäeva, saal oli rahvast täis."

Päris lootusetuks Liinsood küla tulevikku ei pea: ,,Meil on ehitatud uusi elu- ja suvemaju. Vanu üksikuid inimesi on vähe ja möödunud aastal sündis kortermajja isegi kaks beebit."

Kui Rein Aas saab ajapikku Evi ja Kalju Liinsoo kogutud killud Kaansoo küla ajaloost ühtseks pildiks laotud, võivad huvilised lugeda ja vanadelt fotodelt uurida juba täpsemalt ja põhjalikumalt ühe Eesti küla oma lugu.