Koosolijaile pakkus sündmus erilist osasaamisrõõmu kohe algusest peale, kui viieaastane Anni oma vanavanaisaga käsikäes pingi juurde sammus ning koos temaga sinna mõneks ajaks istumagi maldas jääda. Laulumehed laulsid oma kauaaegse koorikaaslase ning omaaegse mõistva ja toetava majandijuhi ning kõigi kokkutulnute meeleheaks väikese kontserdi, Osvald Pähno kanneldas mahedaid pillilugusid. Pidulikul, samas mõnusalt kodusel sündmusel pidas järge ja lausus tarviliselt teemakohaseid ütlemisi vallavanem Aivar Aleksejev. Tema luges kokkutulnuile ette ka paar aastat tagasi Vahur Kersna pingisaatele läkitatud Ülenurme rahva pöördumise: „Teie saate toel saavad eesti inimesed teada nendest, kelle tööd, tegemised ja püüdlused on olnud märkimisväärsed ja väärivad kirjutamist ajaloo lehekülgedele. Aga kõik ei mahu ajaloolaste uurimustesse, kuid nii jäävad pingid koos nimetahvlitega Eestimaa loodusesse väärikate tähistena ja vaatamisväärsustena ka tulevastele põlvedele meenutusteks. Tänu kõikidele saate tegijatele!

Ülenurme rahvas pöördub Teie poole palvega võtta kavva ka Ülenurme mõisaparki nimelise pingi paneku.

Mõtte algatajaks oli Ülenurme Gümnaasiumi kauaaegne õpetaja Karmen Aso. Pöördumisel vallavalitsuse poole soovitati meil teha kirjalik palve vallavalitsuse kaasamiseks. Otsustasime võtta [vallarahvalt] mõned allkirjad vallavalitsusele saadetavale kirjale. Meie suureks rõõmuks ja ka üllatuseks ei taha allkirja kirjutajate hulk lõppeda. See on aga suur tunnustus kauaaegsele Ülenurme sovhoosi direktorile Kalju Roosvele, kes töötas Ülenurmes alates 1961.aastast. Algul Külvaja kolhoosi esimehena ning siis EPA Ülenurme õppe- ja katsemajandi direktorina kuni sovhoosi likvideerimiseni ning seejärel Eesti Põllumajandusmuuseumi direktorina.

7. märtsil on Kalju Roosve sünnipäev. On selline tagasihoidlik soov, et pink oleks talle kingituseks kõikide nende poolt, kelle poolt oli tema oma tööaastatel!

Kalju Roosve oli kindlakäeline juht. Tema sooviks oli viia edasi põllumajandust ja karjakasvatust Ülenurmes. Samas oli talle tähtis ka inimeste heaolu ja töötamistingimused. Suurt muret tundis ta ka oma töötajate lastele hea hariduse andmise pärast. Kuna sovhoos oli otsesidemetes Moskva rahakotiraudadega, siis sai võimalikuks Kalju Roosve pingutuste ja oskuste koostöös tuua rahad Ülenurme Gümnaasiumi ehitusele. Oli plaanis ka ujula, kuid enne, kui ujula mõte tõeks oleks saanud, jõudis kätte meie rahva vabadus. Kahju pole ujulast - tunneme hoopis suurt tänutunnet Kalju Roosve vastu, et ta mõtles kõikide olukordade maksimumlahendustele!

Ülenurmekad - õpetajad, endised farmitöölised, kontoritöötajad, põllutöölised jne - oleksid tänulikud, kui saate võtta ka meid oma pinkide saadete ritta!"

Siitkandi rahvas mäletab, et kui tänumeelest kantud nn pingipöördumisele allkirju koguma hakati, tuli paberilehti muudkui juurde võtta - nii varmad olid inimesed sellele õilsale algatusele oma toetust avaldama. ETVle läkitatud kiri kandis daatumit 05.12.2012, ent saadet sellele pöördumisele siiski ei järgnenud, sest saatesari sai lihtsalt enne otsa ...

Neid tippjuhte, keda omakandi rahvas pikkade aastate edenedes ikka endiselt meeles peab, austab ja meenutustes hääde sõnadega ei koonerda, pole Maarjamaal ilmselt kuigi palju.

Kui sünnipäevaõnnitluste üleandmiseks läks, öeldi juubilarile ohtrasti südamlikke soove, aga tuletati ka meelde väärt tegusid, mida väärikas juubilar aegade jooksul teinud. Hindavalt räägiti kooli rajamisest, elamuehitusest ja sellestki, et kitsastel aegadel said ülenurmekad ikkagi oma töötasud õigel ajal kätte. Majand ja selle töötajad olid heal järjel, direktor oskas koos oma meeskonnaga mõelda ja majandada. Ja heakorrale pandi Kalju Roosve juhitavates üksustes silmapaistvalt palju rõhku. Ülenurme oli ilus ja heakorrastatud kant, siia taheti elama tulla ja siin töötada, siin leidus võimalusi ning eks olnud see hea alus ka tulevase Ülenurme kohaliku omavalitsuse tekkimiseks ja edukaks arenguks. Lasteaed ja kool toovad piirkonda ikka noort rahvast ja hoiavad piirkonnas meeled virgena ning tegutsemistahte ärksana.

Põllumajandusmuuseumi kunagise sepa, metallikunstniku Ivar Feldmani tehtud tammine pink on paigutatud Kalju Roosve kauaaegse töökabineti vahetusse lähedusse „näoga" tema tööruumide akende poole. Eks mäleta kohalikest elanikest paljud, kuis neis akendes põles õhtuti kaua-kaua valgus - Kalju süüvis seal kabinetivaikuses oma hingelähedastesse tegemistesse, otsis ja leidis lahendusi enne majandi, siis muuseumi probleemidele. Väärikalt ja tasakaalukalt askeldab ta praegugi kodu ümber ja pisut kaugemal, suhtleb võimalusel arvukate tuttavatega ning jutuajamistesse sigineb ikka ka põllumajandusteemalisi murelikke noote. Kalju on tuntud kui hingega põllumees ja hinnatud kui muhe ning mõnus rahvamees. Silma on jäänud pilt, kuis Papa Kalju oma lammastega põllumajandusmuuseumi Sügisnäituselt koju läks: Kalju ees ja rüsinal tema sabas villakandjad, ninad ühemõtteliselt peremehe portfelli poole õieli - oletada võis, et seal pidi neile leiduma mingit mokkamööda nosimist. Kalju ise on muhedasti väitnud: „Need ei ole lambad, need on lemmikloomad!"

Sünnipäevasündmuse kokkuvõtteks luges Tõrvandi raamatukogu juhata Liivi Paumets ette päevakohase teksti: „Meid ühendab armastus, uhkuse- ja ühtekuuluvustunne selle väikese maalapi ja oma kaasteeliste vastu.

Ühendaja on nagu väike puu, keda on kastetud, väetatud, koolitatud. Üle 30 aasta on hoolsa aednikuna sellega tegelenud Kalju Roosve, keda tänasel päeval kutsutakse tagaselja lugupidavalt Papa Kaljuks."

Papa Kalju! Toetagu ja soojendagu need siirad ja lugupidavad sõnad ning soovid, mis Su arvukad kaasteelised Sulle läkitanud, Sind veel pikki aastaid!

Erinevate inimeste pöördumised, mõtteavaldused ja muljed koondas looks
MAIRE HENNO