Tööle kandideerimisel on CV kõige alus. See algab isikuandmetega. “Tänapäeval vaieldakse selle üle, mida peaks kirja panema. Näiteks perekonnaseisu ei pea panema,” selgitas Sirje Tarraste. Hariduskäigu puhul alustatakse kõige viimasest õppeasutusest. Sama lugu on täiendkoolituse ja töökogemusega. Hea oleks ära märkida ka keelteoskus ja tase ning arvutioskus. Kõige lõppu lisatakse huvialad ja isikuomadused ning kui on, siis ka soovitajad. Kui on küsitud palgasoovi, siis tasub eelnevalt uurida, kui palju sellisel erialal üldse palka makstakse.

“See pole mingi saladus, et tööandja ka googeldab inimest,” rääkis karjäärinõustaja. Seetõttu tasub ennast ise googeldada ja vaadata, missugused fotod välja tulevad. Rajusid peopilte ei tasu avalikult suhtlusvõrgustikesse üles panna, see võib nullida tööle saamise võimaluse.
Järjest rohkem küsitakse lisaks CV-le ka kaaskirja või motivatsioonikirja. Kaaskiri on lühem variant, mille pikkus on alla poole lehekülje. Seal tuleks selgitada, miks sellele töökohale soovitakse kandideerida. “See on lühike enesetutvustus, mis annaks tõuke CV-d edasi lugeda,” selgitas Tarraste. Motivatsioonikiri on kaaskirjast pikem ja selle eesmärk on täiendada CV-d.

Tööle kandideerimisel vajalike dokumentide koostamist vaata SIIT 

Kuidas tööintervjuul tasub ja ei tasu käituda, vaata SIIT

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid