Kummaline on minu jaoks aga haldusreformist imerohu tegemine ning selle peaime: valitsuskulude kokkuhoiu väide. Ehk siis oleks väga ilus, kui keegi selle summa konreetsete juba toimunud näidete najal arvuna välja ütleks ja kinnitaks, et nii saab ka olema peale ühinemispäeva. Pädevaid arvutajaid Riigil ju terve rahaminni tornmajatäis ja enamgi.

Ise ei suuda kuidagi ülesse leida seda suurt kokkuhoidmise kohta, aga on mul ka ju vaid taskuarvuti. Oletame näiteks, et liituvad Tartu ja Sangaste. Ministri väitel on valitsemiskulude kokkuhoid omavalitsuste ühinemisel 15-20 %. Sangaste valla valitsemiskulu on ca 151 000 eurot aastas. Kokkuhoid selle loogika järgi siis 15-20 000 eurot valitsemisest. Tartul on see sadu kordi suurem summa. Kui siis Sangaste ja Tartu ühisembusesse hüppaksid, kas siis oleks kokkuhoid summeeritav? Kas siis Tartu hoiaks Sangastega liitumisest paar kuni paarkümend milli kokku?

Selles matemaatikas ei saa olla lihtsustatud loogikaid. Efekt on selliselt vaid hinnatav samaväärsete ühinemisel ja tegelikud summad seetõttu suhteliselt väiksed. Sest suured ju ei ühinegi ja nende valitsemiskulud on vähemalt 2/3 kõigist valitsemise kuludest riigis. Ehk siis suurt efekti ei saa sündida, sest suuri ju ei liideta?! Samuti kaasnevad liitmisega ju ka kulud? Eestis on kombeks tihtipeale arvata, mitte arvutada.

Reformi on vaja, sest praegune ülekiidetud maksusüsteem ei arvesta inimeste oluliselt suurenenud liikuvuse ja mitmepaiksusega, demograafiliste mustrite muutumisega ja olukordade erinevusega linn-maa liinil. Reformi on vaja, et lõhkuda otsutamiste killustatus, korrastada lonkav logistika ühistranspordis ning viia riiklik ja omavalitsuslik korraldus vastavaks uutele oludele.

Reformi efekt ja mõte on märksa laiem, kui pelgalt mingi hüpoteetiline väikevaldade valitsemiskulukeste kokkuhoiust saadav boonuseke.

Ministri eufooria ei ole läbiarvutatud nii, nagu peab. Reform ei ole püksiluku mudel, et peab vaid lahti ja kokku töötama. Tagumik peab pükstel ikka ka terve olema ja püksid jalga sobima.

Korralik haldusreform on põhjaliku riigireformi osa. Need asjad tuleb teha koos ja korralikult ning populistliku mulata. Ametnike armeed riigiametites ja ettevõtlusele takistuseks muutunud kõikemattev bürokraatia tuleb kahanema saada koos haldusreformiga.

Ka omavalitsused ei ole pelgalt mingid teenuste osutamise turuputkad. Omavalitsus on ikkagi eelkõige kohaliku demokraatia instrument. Juba teenustepõhisus reformiretoorikas on seetõttu vildakas.

Asjadest tuleb ikka õieti aru saada ja ausalt rääkida, siis saab ka reformitud nii, et inimesel hea on ja riigil kasulikum. Lihtsalt asjade korrutamisest ei piisa.

Asja tuleb ka ikka jagada!