Läti suursaadik nõuab Põltsamaalt hüdroelektrijaama töö takistamise kohta selgitusi
Läti Vabariigi suursaadik Juris Bone saatis möödunud nädalal Põltsamaa linnapeale kirja, milles soovib selgitust Põltsamaa jõele hüdroelektrijaama rajava OÜ Loveko takistamise kohta, teatab Põltsamaa infovärav.
„Läti saatkond on saanud kirja OÜ Loveko juhatuse liikmelt, Läti kodanikult Rolands Krastsilt. OÜ Loveko on omandanud Põltsamaal hüdroelektrijaama, et alustada siin elektri tootmist. Firma on saanud kõik vajalikud load Keskkonnaametilt ja Põltsamaa linnalt. Rolands Krasts juhtis tähelepanu sellele, et Põltsamaa on rajanud Euroopa Liidu tõukefondide toel kalapääsu ja keeldub nüüd paisu omanikuna avama lüüsiväravat. See on vastuolus varasemate kokkulepetega ja takistab OÜ Loveko tegevust.
Läti ja Eesti vastastikustes huvides on seni olnud ärikontaktide arendamine ja investeeringud. Selleks, et vältida Eesti ettevõtluskeskkonnast vale ettekujutluse tekkimist, soovib Läti saatkond kuulata ära Põltsamaa linna argumendid olukorrast, millesse OÜ Loveko on sattunud.“
Ajaleht Vooremaa kirjutas, et Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastas möödunud aastal Põltsamaale kalapääsla rajamist ning paisu renoveerimist 1,6 miljoni euroga, Põltsamaa linna osa projekti rahastamisel oli suurusjärgus 7000 eurot. Praktiliselt 100 protsendi ulatuses toetati projekti tingimusel, et renoveeritavat paisu ei kasutata viie aasta jooksul projekti valmimisest ärilistel eesmärkidel, sealhulgas elektri tootmiseks.
2013. a juunis-juulis väljastas Põltsamaa linnavalitsus Lovekole ehitusloa hüdroelektrijaama hoone rekonstrueerimiseks ning Põltsamaa paisu osade (veehaarde- ja äravoolukanalite) rekonstrueerimiseks ning augustis algasid ka renoveerimistööd.
