Kasvatajad plaanivad eesti sporthobuse konkurentsivõimelisemaks muuta
„Kuigi varssade arvukuse langus on suure ületootmise tingimustes loomulik ja paratamatu, on eesti sporthobuste osa Eesti hobuste populatsioonis suurenemas, eesti ratsaponide arvukus aga kiiresti tõusmas,“ selgitas Raigo Kollom, kes on olnud seltsi juhatuse esimees alates selle asutamisest 2000. aastal. „Tähtsam kui kvantiteet on aga kvaliteet ja selles osas on eesti sporthobuse kaubamärk (lüh ESH) aina enam hinnas.“
Ülekaalukalt olid eesti sporthobused möödunud aastal edukaimad Eesti noorhobuste tšempionaadil, esmakordselt edestati ka importhobuseid. Ja esmakordselt jõudis ESH tõuraamat maailma tõuraamatute edetabelitesse nii koolisõidus (28.) kui takistussõidus (47.).
„Kogu meie hobumajandust on õigemas suunas arendanud põllumajandusministeeriumi poolt 2010. aastal kehtestatud jõudluskontrolli toetus ja 2013. aastal asutatud hobumajanduse nõukogu tegevus,“ on Kollom kindel.
Aastakoosolekul käis peamine arutelu koos Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretäri Siim Nõmmojaga sporthobuste sportlikumaks muutmise ümber. Noorhobuste algratsastamise, ratsastajate väljaõppe, noorhobuste võistlustel osalemise, rahvusvahelisele areenile viimise toetamise ja organiseerimise alal leiti häid koostöövõimalusi.
Seltsi liikmete arvates pole neil vaja mitte hobusepidamistoetust, vaid aretustoetust, millest lõviosa moodustaks jõudluskontrolli toetus. See võimaldaks korraldada ratsastajate väljaõpet, maksta nn stipendiume noorhobuste suunamiseks paremate ratsastajate kätte, stimuleerida ja toetada osavõttu nõudlikumatest ülevaatustest ja võistlustest maailma noorhobuste tšempionaatideni välja.
„Sellest lähtudes peame rohkem tegelema jõudluskontrolliga, hobuste ettevalmistusega ülevaatusteks ja võistlusteks, mis ongi ettevalmistus müügiks. Heade ratsastajate vähesus, elementaarsete noorhobustega töötamise oskuste puudumine hobusekasvatajatel endil ja isegi võistlevatel noorratsanikel on probleemid, millest üle saamiseks ootame ka riigipoolse aretustoetuse sihtotstarbelisemat suunitlust,“ võttis Raigo Kollom seltsi liikmete poolt juhatusele antud uued suunised kokku.
Kavatsetu elluviimiseks valiti järgnevaks kolmeks aastaks uus juhatus järgmises koosseisus: Raigo Kollom (esimees), Kristjan Hein, Gunnar Klettenberg, Kristi-Liis Koppel, Andres Trei, Ulrika Tuppits, Andres Tõnissoo, Heli Varik, Peeter Viiard.