Viimsit juhib uus koalitsioon
Umbusalduse põhjus
Opositsiooni hinnangul tegeles vallavõim eelmise vallavalitsuse tegevuse laimamise ning skandaalide tekitamise, mitte aga tegeliku valla juhtimisega. Ka kujunes opositsioonil mulje, et koalitsioonil puudusid selged visioonid ja arusaamad valla juhtimisest ning arendamisest.
13. mail kutsus opositsioon kokku erakorralise koosoleku, kus avaldati umbusaldust vallavolikogu aseesimehele, Reformierakonda kuuluvale Märt Vooglaiule, revisjonikomisjoni aseesimehele Jaak Raiele, vallavanem Alvar Ildile, abivallavanem Margus Kruusmägile ja abivallavanem Oliver Liidemannile.
Volikogu jõujooned olid 13. maiks selgelt muutunud: IRLi ja kahe valimisliidu enamus volikogu koosseisus tähendas eeldusi uue koalitsiooni loomiseks. Volikogu liikmed lähtusid oma tegevuses KOKSist (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus), põhimäärusest ja valla ning Harju maakonna valimiskomisjoni otsustest.
Volikogu esimees Ain Pinnonen loobus istungi juhtimisest ning lahkus ruumist. Istungit asus juhtima volikogu aseesimees, kes esitas kirjaliku protesti, mida oleks tulnud volikogu istungil ette lugeda ja arutada. Seda aga Vooglaid ei teinud. Ootamatu haamrilöögiga lõpetas Märt Vooglaid istungi, mille järel osa volikogust, s.o võimu esindanud koalitsiooni liikmed, 10 inimest, lahkusid. Volikogu istungil otsustatakse küsimus hääletamise teel, otsuseid ei saa teha keegi ainuisikuliselt, nagu üritas seda teha Märt Vooglaid.
Istungi õiguspärane jätkumine
Õiguspärane oli istungit jätkata ning seda tehtigi. Vastavalt valla põhimäärusele asus istungit juhtima vanim volikogu liige Mari-Ann Kelam.
Kõigepealt valiti volikogu aseesimees, kelleks sai valimisliitu Parteivaba Viimsi kuuluv Kristina Kams. Edasi juhatas istungit uus aseesimees. Valiti vallavanem ja kinnitati uued abivallavanemad. Viimsi vallavanemaks valiti Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv vallavolikogu liige Jan Trei, kes on töötanud Viimsi abivallavanemana aastatel 2007-2009 ja 2011- 2013. Ta on vastutanud valla ehitus- ja kommunaalvaldkonna eest ning juhtinud hariduse, spordi, kultuuri ja sotsiaalvaldkonda. Jan Trei on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusinstituudi õigusteaduse erialal.
"Meil on tugev meeskond, selge visioon ja arusaamad valla juhtimisest ning vallaelu arendamisest. Eeskätt keskendume Viimsi kitsaskohtadele ja väljakutstele. Need on lasteaia ja koolikohtade juurde loomine, vaba aja veetmise võimaluste avardamine, huvihariduse kättesaadavuse suurendamine ning sportimisvõimaluste laiendamine.
Samuti eakatele mõeldud mitmete sotsiaalteenuste kättesaadavamaks tegemine.
Olulised on meile ka kvaliteetne ja turvaline elukeskkond, korras teed ning edasiarendatud valla ühistranspordivõrk," selgitas Trei.
"Valla tasemel ei ole vaja suurt poliitikat ajada," ütles vallavolikogu aseesimees Kristina Kams Viimsi Teatajale.
"Teemasid ja valdkondi on palju, mis vajavad tähelepanu. Tuleb keskenduda viimsilaste heaolule ning paremale elukvaliteedile. Peaks olema uhke tunne öelda, et oleme Viimsist pärit."
Tugev ja hästi töötav vald on Kamsi sõnul ka asjalik partner riigile. "Edukas vallavalitsemine lähtub kogukonna huvidest, mitte isiklikest soovidest. Selle tagavad vallas töötavad spetsialistid, kes on võimelised vastutama oma tehtud töö eest ja pole lihtsalt kohatäitjad."
Head ametnikud lähtuvad Kamsi sõnutsi oma ülesannetest ja valla huvidest ega tohiks peituda poliitiliste otsuste taha.
"Kogu valla juhtimisstruktuur töötab Viimsi valla elanike heaks, mitte vastupidi," jätkas Kams. "Ma tegutsen selle nimel, et meie valla valitsemine oleks avatud, tõhus ja kaasav.
Kutsun viimsilasi märkama murekohti, avaldama arvamust või kiitma tublimaid. Nagu ütleb vanasõna - kus viga näed laita, seal tule ja aita."
"Juhtimises lähtub vallavalitsus meeskonnatöö põhimõtetest. Valitsemismudel saab olema tasakaalukat arengut toetav, kusjuures iga valdkond saab tähelepanu," sõnas vallavanem Jan Trei. "Kindlasti kavatsen kaasata volikogu ja valla kodanikud valla juhtimisse," lisas Trei.
Kokku kutsutud volikogu oli õiguspärane ning järgitud oli kõiki protseduurireegleid, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja valla põhimäärusest. "Me ei pea tõestama volikogu õiguspärasust," sõnas Jan Trei.
Toimunud volikogu istung oli legitiimne, kuivõrd istungist võttis osa koosseisu enamus. "Demokraatia olemus seisneb enamuse tahte elluviimises ja seda me tegimegi," lausus Trei.
Kõik volikogu päevakorras olnud otsused võeti vastu vastavalt seaduses nõutud häälteenamusega.
Vallavanem tegi ettepaneku kinnitada vallavalitsuse liikmeteks ja ühtlasi abivallavanemateks hariduse, kultuuri, spordi ja sotsiaalalal Andres Kaarmanni (IRL), abivallavanemaks ehitus-, keskkonna- ja maaküsimustes Andres Tolli ja vallavalitsuse palgaliseks liikmeks Tähve Milti. Kommunaalvaldkonna abivallavanem jäi sel volikogu istungil kinnitamata.
Viimsi uue koalitsiooni osapooled on Isamaa ja Res Publica Liit, valimisliit Parteivaba Viimsi ning valimisliit Rannarahvas.
Koalitsioon plaanib luua kolme partneri ühendfraktsiooni, mida hakkab juhtima Mari-Ann Kelam, kes on ka varem olnud koalitsiooni esimees. Kelami juhitavasse ühendfraktsiooni kuulub 7 IRLi, 3 Parteivaba Viimsi ja 1 Rannarahva valimisliidu esindaja.
"Me tahaks, et Viimsi oleks tuntud rohelise ja sõbraliku elukeskkonnana," ütles Mari-Ann Kelam. "Pidev võimuvõitlus põhjendamatute süüdistuste kaudu ongi see, mis rikub paljude inimeste jaoks arusaamise Viimsist. On kurb, kui inimeste äri- ja isiklikud huvid ületavad soliidset juhtimist ja üldist hoolivust."
Normaalseks peab Kelam opositsiooni ja koalitsiooni koostööd valla huvides. Opositsioon ei peaks tema sõnul tekitama pidevalt põhjendamatuid skandaalseid olukordi selleks, et juhtimist haarata, vaid hoidma silma peal ja pakkuma konstruktiivset kriitikat, kui vaja. "Asju tuleb volikogus läbi vaielda, opositsioon peaks näiteks eelarve suhtes aktiivsem olema, pakkudes parandusi ja soovitusi," lisas Mari-Ann Kelam.
KES ON KES
Abivallavanem Andres Tolli on Randvere küla elanik alates 2005. aastast. Hariduse on ta omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus kaitses 2008. a doktorikraadi logistika valdkonnas. Andres Tolli on töötanud peamiselt ettevõtlusvaldkonnas, arendades kaubanduse ja teenindusvaldkonna ettevõtteid. Dotsendina peab ta üliõpilastele loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Mereakadeemias.
Abivallavanem Andres Kaarmann (IRL) on omandanud magistrikraadi õigusteaduses ning oli märtsi lõpuni ametis haridusja teadusminister Jaak Aaviksoo nõunikuna. Varasemalt on ta olnud Loksa linnavolikogu ja Kuusalu vallavolikogu liige. Aastatel 2005-2007 oli Andres Kaarmann Loksa linnapea.
Vallavalitsuse palgaliseks liikmeks asunud Tähve Milt hakkab tegelema arenduse, strateegiate, s.h finantsstrateegia ja arengukavadega. Tähve Milt oli Viimsi vallavalitsuse rahandusameti juhataja aastatel 2007-2012.
