"Times New Roman","serif"'>Nii algab Paul Rummo luuletus „Laulasmaa rand“, mis
sündis ajal, kui populaarne suvituskoht alles toibus sõjast ning saabuma
hakkasid esimesed uued suvitajad. Luuletus on saanud ka viisi, mille kirjutas
oma tulevase äiapapa sõnadele ei keegi muu kui helilooja Veljo Tormis.
Laulasmaa suvest kirjutas autor aastatel 1953-54 terve luuletsükli.


"Times New Roman","serif"'> Rummode
Laulasmaa-suved algasid pärast sõda kirjanikele puhkamiseks eraldatud Aule
villas, mis asus kohas, kus nüüd on Laulasmaa Spa ja hotell. Muide, naabriks
olid neil Semperid ja Viidingud, siin veedetud suvedest on kirjutanud Mari
Tarand oma raamatus „Ajapildi sees: lapsepõlv Juhaniga“. Kui kirjarahva
suvekodu segastel asjaoludel maha põles, suvitasid Rummod ja nende lapsed Lea,
Mall ja Paul-Erik Lubi juures. Lahepere lahe madala sooja veega sopid,
jändrikud männid ja roosidesse uppuvad rannad olid nende südamed vallutanud.


"Times New Roman","serif"'>Kirjanike järel saabusid Laulasmaale heliloojad,
kunstnikud jt. 1960. aastate suvedel oli loomerahva asustustihedus Laulasmaal
suurem kui mis tahes muus Eestimaa paigas.


"Times New Roman","serif"'>Kohalike jaoks oli täiesti tavaline vaatepilt näha
Adamson-Ericut otse looduses Laulasmaa mõisa alleed või teenijate maja
maalimas, Günther Reindorffi jändrikest mändidest visandeid tegemas või Agu
Pihelgat molbert üle õla mööda randa tõttamas. Kedagi ei üllatanud, kui
metsarajal jalutas vastu mõni kirjanik, näiteks Jaan Kross, Paul Kuusberg,
Lilli Promet või Johannes Semper. Ja Heino Ellerit ning tema harjumust igal
hommikul meres suplemas käia teadsid kõik.


"Times New Roman","serif"'>Pole juhuslik kokkusattumus, et Laulasmaa valisid
oma suvituskohaks mitmed Heino Elleri õpilased. Õpetajal suvel külas käies
hakkas noortele heliloojatele meeldima siinne loodus ja kui mõni neist juhtus
vestlema Ilumere perenaisega, saadi ka soovitus, missuguselt kohalikult perelt
tasub tuba küsida. Nii oli Ellerile ruume üürinud Silman omamoodi maakler.


"Times New Roman","serif"'>Viiekümnendate lõpus tuli Elleri naabruses olevasse
Nurga tallu suvitama helilooja Arne Oit koos oma kauni naise, kolme lapse ja
tragi ämmaga. Laulasmaal suvitamise soov oli sedavõrd suur, et ruumikitsikust
ei peetut miskiks, enamiku ajast oldi ju rannas, metsas või õues. Paaril aastal
mahtusid mitte just avarasse majja ka helilooja Lembit Veevo perega ja Jaan
Rääts oma emaga. Kui maja oli täis, magas pererahvas lakas. Kõik olid leplikud.


"Times New Roman","serif"'>Arvo Pärt oli samuti Heino Elleri õpilane ja sage
suvekülaline. Kui Pärt otsustas 2006. aastal Saksamaalt tagasi Eestisse kolida,
palus ta oma abilistel leida maja mitte kaugel Tallinnast mõnes looduslikult
kaunis kohas. Samal ajal oli Laulasmaal müügis suhteliselt uus palkmaja, mille
kirjeldus ja fotod imponeerisid ostjale.


"Times New Roman","serif"'>Maja vaatama tulles oli Arvo Pärt rabatud – tema uus
kodu asus vaevalt sada meetrit Elleri suvituskohast. Helilooja ise arvab, et
see kokkusattumus on saatus. Nüüd, mil tänu Arvo Pärdile teatakse Laulasmaad
järjest kaugemal, võime öelda, et saatus oli hea ka külale.Kui hakkasin kunagi
kokku lugema kõiki heliloojaid, kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, kes on
olnud Laulasmaaga seotud, sain neid kokku ligi poolsada. Võimatu on arvata, kui
palju loomerahvast Laulasmaa puhkekodus ja hiljem SPA-s puhkamas on käinud ja
kui palju siin veedetud päevad ning saadud emotsioonid nende loomingusse jõudnud.


"Times New Roman","serif"'>Algaastail puhkekodu seltsitegevust koordineerinud
kultuurnikel oli alati ka mõni laul Laulasmaast, kuid need olid enamasti tuntud
viisidele kohandatud lood. Näiteks Amsterdami ülistavat valssi lauldi oma
sõnadega ning refrääni „tulbid ja Amsterdam“ asemel kõlas sama rõõmsalt „roosid
ja Laulasmaa“. Muide, mõned aastad juhtis siinset kultuuritegevust ka poetess
Ave Alavainu.