Kuidas hiit piiluda ehk soovitusi hiite kuvavõistlusel osalemiseks
Kindlasti on oodatud kõik ajalooliste looduslike pühapaikade pildid, mis vastavad võistluse eeskirjale. Väga oluline on, et rohkem inimesi pildistaks ning kõneleks pühapaikadest. Oma panuse saavad siin anda nii päris algajad kui ka kõige meisterlikud pildistajad.
Tuleb vaid tähele panna, et jäädvustatav pühapaik oleks looduslik, mitte inimkätega rajatud. Sama oluline on lisada pildile andmed, millest selgub, et see paik on olnud püha juba meie esivanematele. Tõestuseks võib olla näiteks hiie-kohanimi, samuti kuuldud või loetud pärimus.
Erinevate paikade puhul võiks vast enam olla vähetuntud pühapaiku. Eriti tore, kui võistluse vahendusel jõuavad uurijateni andmed päris tundmatutest pühapaikadest. Kuid rõhutan veelkord, et teretulnud on kõikides pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Teravate päevateemadega seoses on hindamiskogu varem oodanud rohkem hiie valu pilte. Erakordselt jultunud, kuritegelik ja valus Maardu hiie raiumine on senistel võistlusel ootamatult vähe kajastatud. Rae valla Aaviku külas asuv Taara Tammemägi ja seda läbiv kiirtee pakub kõnekaid võimalusi hiie valu jäädvustamiseks. Assaku Nõiakivile hiljuti selga ehitatud kergliiklustee ja bussipeatus oleks pidanud iga kultuuritundliku inimese panama meelt avaldama. Selliseid näiteid on rohkelt. Pühapaikade väärkasutuste mõistmine ja märkamine aitab seda ka pildile jäädvustada.
Oluline teema on kindlasti pühapaikadega seotud tavade elavus. Ootame pilte sellest, mida matuselised ristipuu juures teevad (nt risti lõikamine, mälestusviina võtmine, pillimäng jms), mida tehakse raviallikal (nt silmade pesemine, vee võtmine, hõbevalge kaapimine), või mida tehakse hiies (pulmalised, paelte sidumine, kiikumine jms).
Oma töökoha lähedal Tartu Toomemäe ohvrikivil näen iga kord erinevaid ande. Kevadel tudengitega kivi ümbrust kirjeldades nägime pooleteise tunni jooksul kolmel korral erinevate tavade järgimist kivi juures (vargsi andide poetamine, ümber kivi käimine, kivi katsumine).
Elavas kasutuses on sajad looduslikud pühapaigad. Aga see pole kultuuri peateema ning jääb ühiskonnas üldiselt märkamatuks. Hea oleks seda rohkem esile tuua.
Rohkem võiks olla pilte, mis toovad esile pühapaiga erilisuse, salapära, vägevuse, vaimse sügavuse, elavuse. Ehk siis selle, mida on pühapaikadel inimesele pakkuda. Kahtlemata on selliste väärtuse jäädvustamine keeruline, kuid eriliste ilma- ja valgusolude otsimine võiks olla siinkohal kindlasti suureks abiks. Udu, vihm, härmatis, kaste, kuuvalgus, lumi ning erinevad valgused toovad esile pühapaikade varjatud omadusi.
Samuti tahaks rohkem näha loodusfotograafias tavaliseks saanud tehnilist täiuslikkust. Ülesvõtte suurepärane teostus väärtustab ka pühapaika. Pühapaiku tutvustavatesse kalendritesse, raamatutesse jt trükistesse pilte valides oleme tundnud sellistest kuvadest sageli puudust.
Olulised on ka pisiasjad, mille kaudu terviku olemus vahest kõige paremini esile tuleb. Teinekord on pisiasjad tervikust kõnekamadki. Näiteks Tohkri küla Tammetsõõri pole ma ise kuidagi paremini jäädvustada osanud, kui n.ö piiludes.
Lapsevanemad ja õpetajad võiksid enam julgustada ja juhendada lapsi võistlusest osa võtma. Pühapaikadega tutvumine on kindlasti õpetlik. Lisaks ootab kuni 16aastaste parimat pilti 200 euro suurune auhind. Kõikide osavõtjate kõik pildid kandideerivad ka võistluse peaauhinnale.
On väga tore, et Eesti Kultuurkapitali abil abil saime tänavu suurendada võistluse peaauhinda 1000 euroni. Juurde loodi ka hõimurahvaste pühapaiga rahaline auhind väärtuses 300 eurot.
Kuid tähtis pole võit, vaid osavõtt. Kui võistlustöid valides tundub, et kümmet väga head pilti ei ole, siis soovitan kindlasti ikkagi saata kümme pilti. Erinevad inimesed väärtustavad piltide omadusi omal kombel ning kuvavõistluse hindamiskogu senistes valikutes kajastuvad kõigi osaliste eelistused.
Tänavu on hindamiskogu liikmeteks taas loonakuvaja Arne Ader, taidur Epp Margna, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Enne pildistama asumist ning piltide valikut tasub kindlasti üle lugeda võistluse juhend. Siis on kindel, et ettevõtmine õnnestub hästi. Juhendi ning pühapaikadega seotud viited leiab võistluse lehelt.
Tänavu ja eelnevatel aastatel kuvavõistlusele saadetud ülesvõtteid saab vaadata siin:
2014: http://www.maavald.ee/kuvad/
2013: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=18
2012: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=12
2011: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=11
2010: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=10
2009: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=8
2008: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=1
Vaadata tasub ka võistlusel arvestamata jäänud pilte ning arvestamata jätmise selgitusi:
2014: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=27
2013: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=21
2012: http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=16
