Läänemaa kalanduspiirkond

Derhamn OÜ

Kunagise Dirhami kaupluse-söökla asemele on kerkinud Dirhami kalanduskeskus, mille keldrikorrusel on koha leidnud Derhamn OÜ kalatöötlemistsehh.

Ettevõtte juhataja Mart Vahtel tõdeb, et toodete turustamisega erilisi probleeme ei ole, küll aga on suur mure stabiilse toorainevoo tagamisega. Kalatööstuse algne mõte oli kohaliku kala töötlemine, kuid Vahtel tunnistab, et üksinda kohaliku kala peale lootma jääda ei saa – kunagi ei tea, millal kalurid merele saavad. Kui ilmad on pikalt tormised ja kala on rannast kadunud (kodumaise kalaga on keeruline ka püügivälisel hooajal), tuuakse töötlemiseks lõhet ka Norrast.
„Kodumaisest kalast töötleme praegu peamiselt lesta, ahvenat ja siiga. Siiga turustame peamiselt Tallinna restoranidele, kuid siingi jääb asi pahatihti koguste taha – nõudlus on suurem, kui pakkuda suudame. Teinekord soovib restoran sada kilo, aga meil on laos vaid 30 kilo.”
Suvel, kui Dirhami sadamas tegutseb kohvik, müüdi kalatööstusest pooltoodetena ahvena- ja siiafileed. Suitsulesta ja ahvena müümisel on heaks partneriks kohalik Dirhami kauplus. „Tahaks muidugi, et nad rohkem müüksid, kuid ruumid on väiksed ja puuduvad ka eraldi külmikud,” räägib Vahtel.

Jaemüügi osa tahab Derhamn kindlasti suurendada, praegu töötatakse välja oma tootesarja. Kalapoe rajamist kaalutakse eelkõige Tallinna, aga ka Haapsallu.

Teine probleem, mis ettevõtjale muret teeb, on töötajad. Hoolimata üsna heast palganumbrist on kalatöötluse kogemusega inimeste leidmine keerukas. „Kalatöötluse tehnoloogi koolitasime välja Soomes, sest Eestis sellist kutseharidust ei pakuta. Nüüd koolitame endale töötajaid välja ise,” toob Vahtel näite.

Tulevikult ootab Dirhami kalatööstuse omanik eelkõige tuge turundustegevusteks. EKF meetmete toel on soetatud moodsad seadmed ning aeg on astuda uuele tasemele. Oma tooteid tuleb hakata pakkuma messidel nii Eestis kui ka lähiriikides.

Kipperi Kala OÜ

Lihulas tegutsev Kipperi Kala OÜ kalatöötlemistsehh annab toodangut juba 2012. aasta novembrist. Tänapäevaks on suuremad katsetused tehtud ning Saksa päritolu täisautomaatse suitsuahju Reich peensused selged. „Õppimist ja katsetamist on siiski kogu aeg,” tunnistab Kipperi Kala omanik Andres Habak.

Praegu suitsutatakse siin kala paar-kolm korda nädalas. Habaku sõnul on tema kala korralik käsitöö, mitte tarbekaup: hoolikalt puhastatud, roogitud, suitsutatud ja pakendatud, seepärast ka omajagu kallim kui teistel. Suitsuahi on küll automaatne, aga ülejäänud töö tuleb teha kõik käsitsi.

Väiketöötleja edu pant on eelkõige kvaliteet. Piisab vaid ühest korras, kui klient saab halba kala, ja jutt hakkab levima. „Toode peab alati olema värske ja korralikult roogitud ning partiid peavad olema ühe maitsega,” kinnitab Habak.

Kipperi Kala tootevalikus on pea 20 suitsukalatoodet. Tarbijad eelistavad eelkõige traditsioonilisi kalu: ahvenat, lesta, kilu, räime, latikat. Pakutakse ka suitsutatud lõhet, forelli, skumbriat, turska ja angerjat.

„Valik peab olema mitmekesine, kala peab pakkuma nii tervena kui ka fileena,” kinnitab ettevõtte omanik. Rahvas on muutunud mugavaks – eelistatakse valmistooteid.

Kipperi Kala turustab oma tooteid kohapeal otse tsehhist, Lihula peatänava ääres asuvast kalakioskist, samuti käiakse kauplemas laatadel ja suurematel üritustel. Kaupluste, eriti suuremate kettidega on väiketootjal väga keerukas koostööd teha, sest kogused ja tootmisvõimsus on liiga väiksed.

Tulevikus kavatseb Andres Habak ettevõtet kindlasti laiendada: juurde on vaja külmkambreid ja sortimenti lisada teisigi tooteid. Investeeringuid plaanitakse ka jaekaubanduse arendamiseks. „Üks korralik kalapood tasuks teha Tallinna, sest seal liigub rohkem nii inimesi kui ka raha. Hea oleks, kui saaks mõne teise Läänemaa ettevõtjaga kahasse – siis on varustamine ja majandamine lihtsam,” arutleb ettevõtja.

Hiiumaa kalanduspiirkond

Hiiurand OÜ

Suurte kalatööstuste ajad jäävad Hiiumaal paraku ajalukku ning on praeguseks asendunud väiketöötlemisega. EKF toetusega on võimalik mõistlikel tingimustel soetada seadmeid, millega saab kalatooteid müügiks valmistada ka kodus.

OÜ Hiiuranna nime all toimetav perekond Kalmus on kalapüügiga tegelenud juba aastaid. Nüüd on püügile lisandunud kala töötlemine ning toitlustamine suveüritustel. Varem kurdeti, et suvisel Hiiumaal on suitsukalaga lood kehvasti. Eks kalanappust esineb praegugi, sest nõudlus mitmekordistub, aga püügiajana suvi kõige parem just pole.
Siiski ei möödu ühtegi suuremat suveüritust, kus Hiiurand oma toodanguga väljas ei oleks. Peale suitsukala ja kuivatatud kala pakutakse ka angerjasuppi, praetud lesta ja räime ning vahel magusat kooki – saab kõhu täis ja kaasagi osta. Suvehooaeg on perel tihe. Üritustevahelisel ajal käivad ettevalmistused järgmiseks ürituseks ning täidetakse klientide tellimusi.

Oma lett värske ja töödeldud kala müügiks on Hiiurannal Kärdla keskväljakul asuvas Mereagentuuri kaupluses. Kalandusfondi töötlemise ja otseturustamise toetust on saadud grillpannide, müügitelgi, sügavkülmiku, vaakumpakendaja ja hakklihamasina ostuks. Tehtud investeeringud on aidanud kaasa otseturustamisele, võimaldanud laiendada toodete sortimenti ning pikendada säilivusaega.

Saaremaa kalanduspiirkond

Gorldfish OÜ

Kutselise kalapüügi teeb raskeks mitte üksi vähene väljapüügimaht, vaid ka müügivõimalused. Teisisõnu peab kaluril olema kindlus, et kaldale toodud kala ka kõik ära ostetakse. Ahvena, koha ja lestaga probleemi ei ole, kuid keerukas on kaaspüügina tuleva kogre, kiisa ja särjega, millele eriline nõudlus on seni puudunud.

OÜ Goldfish on loonud Saaremaa kaluritele võimaluse müüa kogu kala ühele kokkuostjale – ja seda aasta ringi. Raul Paabu on firma omanik. Noore energilise mehe äriidee seisneb selles, et vähem nõutud kalad kuivatatakse. Selle tarbeks taotleti projekti abil kalakuivatamise seadmeid. Koostöös teadlastega loodi tehnoloogia, kus sundventilatsiooni ja soojusega saab kala kuivatada terve aasta.

Sellise suure projekti elluviimisele eelnes töö turgude leidmiseks. Kui protsess käivitus, olid olemas turud Eestis, Lätis, Leedus. Tarbijad on toodangu üllatavalt hästi vastu võtnud, varem väheväärtuslikuks peetud kalaliikidest on kuivatamisel saanud omamoodi delikatess.
Noore ettevõtja plaanid on ambitsioonikad – vallutamist ootab Skandinaavia maade kalaturg.

Võrtsjärve kalanduspiirkond

Kalatöötlemisega tegelevate ettevõtete käivitamiseks on Võrtsjärve kalanduspiirkonnas potentsiaali piisavalt. Töötlemise ja turustamise arendamisega saaks vähemalt osaliselt lahendatud probleemid, mis on seotud kalasaakide suurte kõikumistega eri hooaegadel ning kalurite toorkala müügist saadava väikese tuluga.

Enamik piirkonna kalureid ja ettevõtjaid küll tegelevad kala töötlemisega, kuid on seni teinud seda mitteametlikult, pidades kala töötlemisega tegelevale ettevõtjale seatud nõudeid liiga karmiks. Lisaks peljatakse protsessi, mille peab läbima kala töötlemisega tegelev ettevõte teavituse või tunnustuse saamiseks veterinaar- ja toiduametilt.

Viimastel aastatel on mitmed piirkonna kalurid ja ettevõtjaid hakanud siiski end ametlikult kalatöötlejana registreerima ning ettevõtteid nõutud tingimustega vastavusse viima.

Ruusaku OÜ

Ruusaku OÜ juhatuse liige Lauri Koni tunnistab, et kutselise kalapüügi algusaastatel ei tegelenud ta kala väärindamise, vaid ainult värske kala püügi ja müügiga esmakokkuostjatele. Kuna Võrtsjärv näitab tihti oma iseloomu ka sellega, et suur osa kaladest talvel hukkub või esineb muid ebasoodsaid püügiolusid, tuli hakata mõtlema, kuidas vähesest kalasaagist rohkem tulu saada.

„Alustasin omal käel katsetamist angerjakonservidega – tegin marinaade. Hinnangu andsid sõbrad-tuttavad, kes arvasid, et sellega tuleks tõsisemalt tegeleda. Registreerisin end toiduvalmistajaks ning hakkasin laatadel ja käest-kätte turustama Võrtsjärve suitsuangerja konservi õrnas marinaadis. Värsket, suitsutatud ja ka konserveeritud kala ning täissuitsuangerjat vaakumpakendis pakume nii kohapeal kui ka mitmesugustel laatadel ja festivalidel üle Eesti. Poest sellist kraami ei leia.”

Suitsuangerjas õrnas marinaadis – sellele Ruusaku välja töötatud kalatootele on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) andnud pääsukese- ja ristikumärgi kandmise õiguse. Märki kandvate toodete puhul võib kindel olla nende kõrges kvaliteedis: pääsukesemärk annab ka paljude tarbijate jaoks tähtsat infot tootes kasutatud kodumaise põhitooraine kohta ning on abiks tarbijale valikute tegemisel.

Lauri Koni on laiendanud oma sortimenti veelgi ning tootenimistus on sellised hõrgutised nagu praetud-marineeritud koha, marineeritud angerjas ja marineeritud koha. Nimetatud tooted said 2014. aasta oktoobris EPK-lt koondhinde 5 ja samuti õiguse kanda pääsukesemärki.
„Kuna nõudlus on suur, otsustasin hakata ehitama kööki, millele saaks taotleda tunnustuse veterinaar- ja toiduametilt. See võimaldaks laiendada kalatoodete sortimenti ning turustada tooteid ka jaekaubandusse. Loodan oma ettevõtmistega valmis saada 2015. aasta kevadhooajaks.”

Peipsi kalanduspiirkond

Peipsi ääres on kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise tegevussuuna kõige populaarsemaks investeeringuks osutunud külmikveokite soetus, sest kala tuleb nõuetekohaselt transportida lossimiskohast töötlemiskohta või müügipunkti. Lisaks sellele on soetatud jääpurumasinaid, kiirkülmutuskambreid, survepesureid kastide pesuks, soomustusmasinaid, järelveetav kalamüügikiosk, pakendamismasinaid ja muid seadmeid, mis aitavad kalandustoodete töötlemisele ja otseturustamisele kaasa.

OÜ Katroni

Jõgevamaal asuva OÜ Katroni juhataja Grigori Blinnikov ütleb, et nende väikest pereettevõtet on EKF toetus tublisti aidanud. Ettevõte tegutseb aastast 1996 ja praegu on põhiliseks tegevusalaks kala püük, ost, müük ja töötlemine. Kala hakati töötlema 2008. aastal kahe töötajaga, praegu antakse tööd kaheksale töölisele. „Võib-olla oleks töölisi rohkemgi, kuid kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida,” ütleb juhataja.

Toetuste abil on soetatud külmikkaubik, töötlemisruumidesse kalasoomustusmasin, jääpurumasin, kuumaveepesur ja sügavkülmkamber koos vajalike seadmetega, lisaks rajatud puurkaev.

„Peamiselt fileerime ahvenat, koha, latikat ja haugi,” räägib Blinnikov. „Pakume ka roogitud ja tervet kala nii värskelt kui ka külmutatult. Vaakumpakendis müüme ahvenafileed, kuid vajadusel ka teisi liike. Oma kaupa viime nii sise- kui ka välisturule.” Tulevikus plaanib Katroni oma toodangut täiustada ning sortimendi laiendada.

Virumaa kalanduspiirkond

Sergei Gordejev FIE

Sergei Gordejev omab rannakaluri kutsetunnistust ja tegutseb aastast 2008. Kalapüügiloal on püügivahenditeks nakkevõrgud ja silmutorbikud. Varasemalt on mees omandanud koka elukutse ning valmistab ja müüb püütud kalast oma retsepti järgi tooteid – põhilise osa moodustavad marineeritud silmud ja meritint.

Narva-Jõesuu linna arengukavas peetakse tähtsaks säilitada põline rannakalandus ja leida rannakaluritele oma kauba turustamiseks uusi võimalusi. Sergei Gordejev on ettevõtja, kes sai linnalt tegevuse laiendamiseks ruumid ja kes nüüdseks on oma toodangu kolmekordistanud, lisaks annab hooajaliselt tööd vähemalt kolmele inimesele.

Linnalt saadud kasutusluba ja üüritud ruume on tunnustanud veterinaar- ja toiduamet. EKF projektitoetusega rajati neisse külmtsehh toore kala töötlemiseks ja hoidmiseks ning kuumtsehh kalakonservide valmistamiseks. Projekti äriideeks on kaladest konservide valmistamine ja kalade sügavkülmutamine hooaja pikendamiseks. Tootmiseks vajalikku kala püüab Gordejev ise ja ostab ka teistelt kaluritelt.

Sergei Gordejev aitab läbi viia Narva-Jõesuu linnavalitsuse korraldatavat silmufestivali. Tema valmistatud silmusuppi jagatakse külastajatele tasuta.

Rannakaluri kalapüük algab pärast jääminekut märtsis ja kestab kuni juunini, silmupüük algab põhiliselt septembris. Suvekuudel (juunis, juulis, augustis) on rannakaluril vaja leida muid tegevusi, et saada oma sissetulekutele lisa. Siis on harrastusõngitsejate aeg. Sergei Gordejev soetas EKFi toel viis komplekteeritud aerupaati, et korraldada turistidele paadimatku ja kalaretki kala püüdmiseks ning looduse tundmaõppimiseks ja nautimiseks. Tellimisel valmistab ta jõekaldal turistidele lõkkel nende endi püütud kaladest suppi.
Sergei Gordejev on ümbruskonnas vähehaaval tuntust kogunud: ta on esinenud mitmes Narva-Jõesuud tutvustavas telesaates ja osalenud Tartus 2012. aasta maamessil, kus pakkus degustatsioonil oma tooteid. Neid sai maitsta ka Saksamaal 2014. aasta jaanuaris messil Grüne Woche.

Harjumaa kalanduspiirkond

Kalda Juss ja Kalurid

Trading Mill OÜ on oma uue kaubamärgi Kalda Juss ja Kalurid jaoks kehtestanud nõudliku standardi: kvaliteediketi jälgimine toimub merest müügini. Uus kvaliteedistandard, mille väljatöötamist toetas ka Euroopa kalandusfond, tagab ostjale gurmeekvaliteedis ja pikema säilivusajaga tooraine. See kvaliteet peab rahuldama ka kõige rangemat kokka nii kodus kui ka restoranis.

Värsket vääriskala – siiga, meriforelli, lõhet, angerjat – hakkab Kalda Juss ja Kalurid Facebooki kaudu otseturustama. Internetimüügi alustamiseks saadi inspiratsiooni Seth Godini raamatust „Nõusolekuturundus” ja Twitteris edukat otsemüüki tegevate briti rannakalurite ettevõtte Derkly Fish eduloost – ka nemad müüvad oma kvaliteetse värske kala otse restoranidele ja teistele soovijatele. Kui vahendaja puudub, võidab nii ostja kui ka kalur – see reegel kehtib nii Inglismaal kui ka Eestis.

Kalur saab nõudliku ja hoolsa töö eest õiglase tasu – tulu, millega üldse parimat kvaliteeti pakkuda, sest värske ja õigesti hoitud kvaliteetkala ei tule ka kalurile odav. Kvaliteedi ja värskuse saavutamiseks-säilitamiseks kulub rohkem tööd ja investeeringuid kui kokkuostjale kala andes.

Ostja maksab ikka turuhinna, aga saab kauba, mille kvaliteedi ja värskuse eest tegelikult ka keegi, see tähendab kalur isiklikult, vastutab. Kvaliteedikett algab hetkest, kui kala merest paati püütakse, ja nii kuni müügini välja. Iga kala on väärtuslik ja iga kala on Kalda Jussi ja Kalurite kvaliteedistandardi järgi hoitud, sest vead enne kala kööki jõudmist maksavad sõna otses mõttes kätte – ka professionaalseim kokk neid enam parandada ei saa. Kalda Juss ja Kalurid on võtnud vastutuse, et neid vigu ei juhtu – et vääriskala oleks väärikalt püütud ja müüdud.



KOMMENTAAR

„Eesti kalanduse strateegia 2007–2013” ja Euroopa kalandusfondi rakenduskava üks eesmärk on olnud kalanduses hõivatud isikute sissetulekute tõus. Kalavarud on reeglina piiratud ja püügikoguseid suurendada ei ole võimalik. Selleks et saada sama koguse kala eest kõrgemat hinda, tuleb kala ise väärindada. Euroopa kalandusfondi toel on mitmed tublid ja ettevõtlikud kalurid selle otsuse teinud ning astunud ahelas sammu edasi, töödeldes ja turustades oma püüki ise.
Lihtsustatult võib öelda, et senised kalapüüdjad on oma ettevõtlust laiendanud. Paljud seisavad nüüd küsimuse ees, kas jääda nn pereettevõtteks ehk töödelda ainult enda püütud kala, või kasvada veel suuremaks ning töödelda ka teiste kohalike püüdjate kala või hoopis toorainet importida. Kui ettevõtja tahab oma kalatoodetega minna kauplema suurematesse linnadesse või välisturgudele, peab jaekaubanduse nõuete, eelkõige stabiilse tarne pakkumisega arvestama juba eos ning see ei pruugi enam väikeses mahus kalakäitlejale sobida. Laienemise alternatiiv võib olla koostöö teiste väiksemate tootjate ja töötlejatega.

Koostöö puhul on vaja teadvustada, et esmapilgul konkurendina tunduv naaberküla kalapüüdja või -töötleja võib olla hoopis liitlane, kui on vaja pakkuda suuremaid koguseid või jagada kulusid transpordil ja müügil. Samuti ei tohi unustada tõsiasja, et toiduturul tuleb konkureerida eelkõige lihatoodetega.

Eestimaa kalanduspiirkondades püütud kala ja neist kohapeal töödeldu ei ole tarbekaup, vaid pigem nišitoode, mis tarbijatele seostub konkreetse piirkonna või kaluriga. Põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuri Instituudi korraldatud kalatarbimise uuringus selgus, et 68 protsenti inimestest soovis, et kalatoodetel oleks märgitud kala püüdmise kuupäev. Kuna tarbija usaldab kalurit ning püügikuupäeva märkimine annab kalale veelgi rohkem personaalsust, on see üks senini veel vähe kasutatud võimalus, mida võib kõigile soovitada.

HANNES ULMAS
Põllumajandusministeeriumi turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja