Markusel on noorem vend Otto ja õde Lotte, kes on Markuse kõige suurem fänn. “Võistlemisele kaasaelamine on üks vahva asi. Esialgu oli kihutamist kõhe vaadata, aga nüüd ma tean, et Markus saab mootorrattal hakkama,” on isa Priit rahul. Õpetajast ema on ka alati raja ääres pojale kaasa elamas.

Kas sa, Priit, oled ise motomees?

“Ei ole, Markus tegi ise sellise valiku. Kuigi arvatakse, et isa ees ja poiss järgi. Kogu see ettevõtmine on pereüritus, sest kõik pereliikmed on alati kaasas. Kaks-kolm korda nädalas sõidame trenni Tabasallu, milleks kulub 3-4 tundi. Ka teistel trennipoistel on emad ja õed või vennad kaasas. Suuremad lapsed teevad trenni, naised ja väiksemad lapsed veedavad omakeskis aega. Rajad on praegu märjad, võib väikest pausi pidada, varsti läheb taas külmaks ja siis saab jää peal treenima hakata.”

Kuidas sinust, Markus, motosportlane sai?

Markus Maximus Lill: “Käisin ühe aasta motoringis ja sealt see algas. Treener Väinolt (treener Väino Haab, Jõelähtme Tehnikaspordiklubi– toim) sain teada, et on olemas selline ala nagu speedway. Ta ehitas väikese speedway mootorratta ja see hakkas meeldima.”

“Kus siis mujal kui motoringis,” täiendab isa Priit. “Väinol on lastele sobivad väikesed mootorattad ja ATV-d. Seal käib päris palju lapsi harjutamas. Algus oli krobeline, aga 2014. aasta kevadel hakkas Markus suure mootorrattaga treenima ja siis alles läks õigeks sõiduks.”

Kust on pärit eesnimi Markus Maximus?

“Me ei osanud kuidagi sobivat nime leida ja võtsime appi nimeraamatu. Markus Maximus hakkas lihtsalt meeldima. See nimi ei ole pandud gladiaatori järgi,” meenutab Priit.

Markus lisab: “Konkurendid hüüavad mind Maximuseks!”

Priit on seda meelt, et mootorrattasõit on pojale lahe ajaviide koos sõprade ja perega ning loodab, et see hobi ei muutu tüütuks. “ Tänu Markuse speedway harrastusele oleme saanud tuttavaks väga paljude toredate inimestega,” on Priit rahul.

“Mul on sportlikud eesmärgid ikka ka olemas,” ütleb Markus vahele. Et neid mitte ära sõnuda, jätame unistused Markuse enda teada.

Priit tunnistab, et ise ta ovaalile piduriteta rattaga kihutama ei kipu, aga Väino on osanud poisid sõitma panna.

Trenni tuleb teha pidevalt, siis ei kao julgus. Mida rohkem ringe ja kilomeetreid treeningutel koguneb, seda parem. Kurvi külg ees läbimine, kehatöö, möödasõidud – kõike tuleb veel lihvida.

“Meil on vedanud. Kui endal mõistus otsas, saab alati nõu küsida oma ala parimatelt– Ken Viidaselt ja Väino Haabilt. Kenil on tugev praktiline sõidukogemus. Nüüd on ettevõtmine juba niisugusel tasemel, et tuleb hakata toetajaid otsima. Sellel spordialal Eestis suurt kandepinda veel pole, aga mujal maailmas on speedway väga populaarne,” arutleb Priit.

“Viiesajasega läheb paremini külg ette,” täiendab Markus.

Jutt käib täiskasvanute rattast. Priit hoiab mootorratast korras, mõnus on ju näpud õliseks teha, pisiasjad saab kõik ise korda sätitud. Rehvide vahetamine on pidev töö, üks jooks peab vastu vaid neli trenni, kusjuures rehve tuleb vahetada kaks korda, sest need kuluvad vaid ühelt küljelt.

“Möödunud aastal käisime ka Soomes võistlemas. Ka sellel aastal plaanime mõnel põhjanaabrite võistlusel osaleda.” Priit ise taastab ajaviiteks üht vana autot.

Väikese koha võlu peitub toredates inimestes

“Markusel on ka muusikakoolis klaveriõpingud pooleli,” tutvustab Priit veel üht Markuse huvi. Markus lisab uhkelt, et käis poistekooriga suvel laulupeol. Muusika ja sport arendavad inimest mitmekülgselt. Inimene ei saa ühekülgne olla, on mehed ühel meelel. Priit ja Markus kiidavad, et koolis on tore klass ja õpetajad on väga head. Õppeainetest meeldib Markusele kõige rohkem eesti keel.

Lillede pere kolis Loole alles mõni aasta tagasi. “Otsustasime linnast ära tulla ja hakkasime otsima linnalähedast kanti, kuhu maja ehitada. Nii tulimegi Loole. Meil on vedanud, sest siin on kõik olemas – lasteaed, kool ja laste huviringid. Oleme igati rahul. Väikse koha võlu peitub toredates inimestes. Peredele ja lastele korraldatakse palju igasuguseid üritusi, ja see on väga meeldiv, kiidab Priit.

“Ta on parim isa,” poetab Markus vahele. “Kultuurikeskusest anti üks tiitel ja diplom tõepoolest,” muheleb Priit tagasihoidlikult.

Markus, mille poolest on sinu isa parim?

“Ta teab mootorrataste kohta palju,” vastab Markus kohe ja lisab: “Aga iPadi ega hot-dog'i ei taha ta mulle osta.”

“Tänapäeval on palju asju, mida me tegelikult ei vaja. Meie üritame jääda nii tarbimise poolest kui ka muidu elus kahe jalaga maa peale,” selgitab isa Priit oma pere põhimõtteid.

Lõpetuseks soovib Markus Maximus Lill tõelise härrasmehena tänada oma trennikaaslasi ja konkurente. Tema trennikaaslased on Frido Ving Viidas, Gregory Põlma, Karl Johannes Lattik ja Gert Heinvee.

Markus Maximus Lill on 12aastane ja õpib Loo keskkooli viiendas klassis.

“Tähelepanu! Valmis olla, start!” Stardijoonel on ka Markus Maximus Lill. Ees ootab neli ringi kihutamist.

Mis on speedway?

Speedway's võisteldakse umbes 400-meetrisel ovaalil, mis tähendab kahe vasakkurvi ja kahe sirge võimalikult kiiret läbimist. Spordiala muudab äärmiselt atraktiivseks see, et sõidetakse punktitabeli alusel, mis on koostatud nii, et iga sõitja saab rajal jõudu katsuda kõigi osalejatega. Korraga on rajal neli võistlejat ja iga start tähendab nelja ringi võistlusrajal. Iga paari minuti tagant antakse lähe uuele grupile. Speedway tsiklil puuduvad pidurid ning täiskasvanute 500 cm3 mootoriga ratta kütuseks on metanool ja mootorit määrib kastoorõli. Laste võistlusrada on 175 meetrit, rajal on korraga neli võistlejat, üks sõit kestab üle minuti. Keskmine kiirus lastel jääb alla 50 km/h. Ka lasterattal ei ole pidureid. Sõidetakse neli ringi. Lasterattal on 125 cm3 mootor ja kütuseks on bensiin.

Teised räägivad 

Kadri Lepik: “Aastast 2014 on alguse saanud
traditsioon anda Loo kultuurikeskuses isadepäeval üle tubli issi tiitel. Nii
nagu antakse üleriigiliselt aasta isa tiitlit. Aunimetusega juhime tähelepanu,
kui oluline on see, et isad oma laste ja perega piisavalt aega veedaksid.

Parima isa tiitli andsime seekord komisjoni ühisel otsusel Priit Lillele. Tema
on selline isa, kellest tasub eeskuju võtta. Priit Lillel on kolm last ja ta on
nende jaoks alati olemas. Ta osaleb peaaegu kõikidel kultuurikeskuse pere- ja
spordiüritustel ning paneb käed külge alati, kui abi on vaja. Ta on
intelligentne, hea huumorisoonega, õiglane, soe ja positiivne inimene.

Lisaks putitab ta lastega mootorrattaid ja käib nendega alati võistlustel
kaasas. Tubli töö on kandnud vilja ja tema vanem poeg Markus sai 2014. aastal
Eesti meistriks speedway's.”

Väino Haab: “Juba esimestes tundides oli näha, et tehnikahuvi on Markus Maximus
Lille pöördumatult nakatanud. Pärast paari trenni sai selgeks, et Markuse lemmikspordialaks
saab speedway. Tema esimese võistlustsikli ehitasime motoklubis, kuna nii
väikeseid speedway' mootorrattaid ei toodeta. Nüüd, juba viienda klassi
noormehena, on ta tõusnud Eesti speedway juunioride meistriks. Markusel jagab
hea meelega oma kogemusi noorematelegi. Temast on ringitundides palju abi.

Markuse võidusõidule elab kaasa kogu pere: isa mehhaanikuna, ema kaitseinglina,
õde ja vend fännidena. Markuse unistus on maailmameistri tiitel speedway's.”