- Eestis elas 8. I 2015: Hugo 686, Hubert 79, Huko 26, Ugo 9, Huugo 5 ... ja vähemalt üks Hugo Lukas.

- Hollandi filosoof, õigusteadlane, diplomaat, teoloog, ajaloolane, näitekirjanik, luuletaja Hugo Grotius (ka Hugo de Groot, 1583–1645) on rahvusvahelise õiguse looja.

11aastaselt astus ta Leideni ülikooli ja 15aastaselt sai doktorikraadi. Asehaldur Oranje Mauritsi vastaste toetamise eest laskis too Grotiusele 1618. a mõista eluaegse vangistuse Loevesteini lossivanglas. 1621 põgenes ta vanglast raamatukirstus oma naise Maria kaasabil. Nii Amsterdami Rijksmuseum (‘riigimuuseum’) kui ka Delfti muuseum Prinsenhof (‘printsikoda’) väidavad, et see kirst on just nende kollektsioonis.

- Saksa lennukikonstruktor ja tööstur Hugo Junkers (1859–1935) ehitas 1915 maailma esimese täismetall-lennuki Junkers J 1, mis sai nimeks Blechesel (‘Plekkeesel’).

12.–13. IV 1928 sooritasid Hermann Köhl, parun Ehren­fried Günther von Hünefeld ja James Fitzmaurice lennukiga Junkers W33 esimese vahemaandumiseta lennu üle Atlandi ookeani idast läände.

- Luksemburgi päritolu USA leiutaja, kirjanik ja kirjastaja Hugo Gernsback (1884–1967) asutas 1926 maailma esimese ulmeajakirja Amazing Stories. Tema järgi on nime saanud Hugo auhinnad, mida Maailma Ulmekirjanduse Ühing annab alates 1953 igal aastal parimatele ulmeteostele.

- Eesti kõige kuulsam Hugo on koolijuht ja rahvusliku liikumise tegelane, Üliõpilaste Seltsi asutajaid ja selle esimees, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ning selle president, Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja üldlaulupeo komitee liige, poeglaste eragümnaasiumi (Treffneri gümnaasiumi) asutaja, ajalehe Eesti Postimees ja ajakirja Linda toimetaja, ajakirja Oma Maa vastutav väljaandja Hugo Treffner (17. VII 1845 – 13. III 1912, pildil).

- Kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane Hubert Pärnakivi (1932–1993) tuli kesk- ja pikamaajooksus 28 korda Eesti meistriks, püstitas

11 Eesti rekordit, võitis 11 korda järjest ümber Viljandi järve jooksu, oli NLi ja USA 1958. ja 1959. a maavõistluste legendaarne kangelane. Talle püstitati Viljandis juba eluajal (1990) ausammas (pildil).

- Inimgenoomi Organisatsioon HUGO (Human Genome Organization) on 1990. a

asutatud rahvusvaheline teadlasorganisatsioon inimese genoomi järjendamiseks ja teadustöö koordineerimiseks.

Kui inimgenoom oleks raamat, oleks selles 23 peatükki (kromosoomi); igas peatükis 48 kuni 250 miljonit tähte (A, C, G, T) ilma vahedeta; kokku 3,2 miljardit tähte – 600 EE köite jagu. Raamat mahuks mõne µm suurusesse rakutuuma. (Juuksekarva läbimõõt on 100 µm.) Vähemalt üks raamatu eksemplar oleks peaaegu igas inimese rakus, v.a punased verelibled. Rakke aga on inimeses kokku 3,72 x 1013 ehk ligi 40 triljonit.

Raamat sai kirja 2003. aastal, ent selle teksti uurimine käib täie auruga edasi.