Pärtel tunnistab, et haigusest vabanemiseks häid võimalusi pole. Sigade Aafrika katku vastu puudub vaktsiin ning ilmastikuolud taudi ei mõjuta.

“Teadlaste arvates võib taud mingi aja pärast hääbuda, mida näitab Hispaania kogemus, ent tähtaega ei anna keegi,” lisab veterinaar- ja toiduameti (VTA )peadirektor.

Pärteli kinnitusel ei ole erinevalt Poolast, Leedust ja Lätist sigade Aafrika katk Eestis jõudnud kodusigadeni. Kuue kuu vältel pole katk levinud metssigadel üle kogu riigi, vaid seitsmes haiguskoldes.

“See tähendab, et kodusigade pidajad on rakendanud vajalikke bioohutusmeetmeid ja taudistunud alade küttimispiiranguid, ning metssigade laboratoorne uurimine enne lihakehade liigutamist, samuti jahimeeste koostöö on seni olnud edukas,” tunnustab Pärtel. 

Ta rõhutab, et kuna taud ei näita taltumise märke, on eriti oluline endiselt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid – riiete ja jalatsite vahetus, desomatid, kõrvaliste isikute ja loomade ligipääsu tõkestamine, kontrollitud päritoluga sööt, toidujäätmete söötmise keeld –, et hoida katk eemal kodusigadest.

Samuti peab paranema koostöö jahimeestega – korjustest teavitamine, nende matmine või teisaldamine, tsoonides kütitud sigadest teatamine, jahipiirangute järgimine.

Eelmisel nädalal korraldas Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Tallinnas Ida-Euroopa sigade Aafrika katku ekspertide nõupidamise, kus osalesid asjatundjad Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Poolast, Leedust, Lätist ja Eestist.

“Koostöö naaberriikidega on taudi tõkestamisel väga oluline,” rõhutas Pärtel.