Koos abikaasa Ardo Lingiga peavad nad Muhumaal Aadu talu ning nad loodavad, et Eestisse jõudnud tirooli halli lihaveisetõug sobib vähenõudliku ja vastupidava loomana hästi ka ranna-alade hooldamiseks.

„Kui nad end õigustavad, ajaks edaspidi nende karja vähemalt paarikümneni välja,“ arutleb Ardo Ling.

Kuna nad on hea piimaanniga, kavatsevad Lingid neid kasutada edaspidi ka ammlehmadena ja neid ristata. Hetkel on neil karjas koos vasikatega 55 herefordi ja hooldada sadakond hektarit ranna-alasid.

Kas nüüd on kõik tõud kohal?

Neli tirooli halli mullikat ostis Sännas ka Valgamaa Taheva valla Väike-Nakatu talu peremees Ants Järvmägi, kes samuti hereforde kasvatab, praegu on neid karjas kolmveerandsada.

„Määravaks sai talvine Vianco korraldatud reis tirooli hallide kodumaale Austriasse ja Šveitsi, kus nad meeldima hakkasid,“ põhjendab Järvmägi.

Teda köitis nende loomade ilu, välimus ja rahulikkus. Ostumõttele andis hoogu ka mehe ihalus midagi uut proovida.

„Mu puhul määrab alati tähtsat rolli ka sarv, see on see ürgne looma välimus, kui ajaloost vaadata, ongi kõik ju sarvedega olnud,“ märgib ta nende sarvi imetledes.

Oma kodukandi Karula kupleid peab ta hea ronija kuulsusega tirooli hallidele ideaalseks elupaigaks. Temagi kavatseb neid ammlehmadena kasutada, ristata herefordidega. Teisalt näeb ta neis võimalust ka uue lihakaubaga turul läbi lüüa ning kliente juurde meelitada. Sest ka eri tõugude lihal on vahe, tirooli halli oma peaks iseäranis maitsev olema, on ta kuulnud.

„Just see lihaveisetõug oli Eestis veel puudu, nüüd on kõik olemas,“ hingab ta kergendatult, samas lisades, et mine tea, võib-olla tulevikus tuleb veel mõni juurde.

Ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Aldo Vaan leiab, et kuigi maailmas on veel kümneid ja kümneid tõuge, pole mõtet rohkem tõuge meile siiski sisse tuua.

„Kui vaadata Eestis levinumaid tõuge, siis suurema arvukusega on ikkagi viis-kuus ja ülejäänud on juba väikese arvukusega,“ märgib Vaan.

Ta usub, et tirooli hall võidab kindlasti teatud kasvatajate seas poolehoidu. Kuna ta on suhteliselt väiksem loom, mägedes aretatud ja sobib kasvatamiseks raskemates tingimustes, võib ta konkureerima hakata šoti mägiveistega, kelle kasv on liiga aeglane liha saamiseks.

„Kas ta nüüd mõnd tõugu kõrvale hakkab tõrjuma, aga ta tuleb nende kõrvale ja meie tõugude palett läheb natuke laiemaks,“ sõnab ta.

Hinnad ega huvi pole kukkunud

Sännas tuli ostjail tirooli halli tiine mullika eest välja käia natuke üle 2000 euro. Vaan peab toda küsitud hinda kohale toodud loomade eest igati normaalseks.

Eestis on praegu kirjade järgi 68 000 lihaveist. Näiliselt on Vaani sõnul nende arvukuse kasv meil justkui toppama jäänud. Tegelikult aga ei saavat paigaltammumisest arengus rääkida. Seepärast, et viimane kolmveerand aasta on olnud välismaalt suur huvi meie lihaveiste vastu ja neid on intensiivselt müüdud.

„Lihaveiste arvukust ehk populatsiooni näitab rohkem ammlehmade arv ja see on eelmise aastaga 1500 võrra suurenenud,“ märgib ta.

Estonian ACB Vianco juhi Janek Mustmaa kinnitusel on neil sügisel kavas Eestisse tuua veel üks koorem tiroole halle. Samuti ka üks-kaks puhtatõulist pulli.

Läinudnädalasel müügipäeval vahetasid peremeest veel 8 lihaveist teistest tõugudest ja korraldajad jäid loomade ostuhuviga rahule. Fikseeritud hinnaga, põhimõttel, kes esimesena, see looma saab, oli ühtekokku pakkumisel 16 looma. Osteti 2 simmentali ja 4 aberdiin-anguse mullikat ning kummastki neist tõugudest ka üks pull. Müümata jäi neli limusiini mullikat ja teist samapalju pulle.

Mullikate hinnaklass jäi vahemikku 2000–2500, pullidel 3800–4000 eurot. Mustmaa sõnul ei ole aastaga hinnad eriti muutunud kõikudes veidi vaid tõugude lõikes.

„Selle ja eelmise aasta ostjate huvi on olnud varasemast rohkem ekstensiivsemate tõugude vastu, nende vastu, kes nuumamiseks vähem teravilja vajavad ja rohumaadel hakkama saavad,“ hindab ta eelistuste mõningast muutumist.

Ligemale kümme aastat põllumajandusloomade vahendamisega nii eksportturgudele kui Eesti lihatööstustele tegutsenud Estonian ACB Vianco laiendab oma tegevust Baltikumis ning muutub 1. juulist OÜ Baltic Viancoks. Emafirma jääb Eestisse, tütarfirmad tulevad Lätti ja Leetu. Mustmaa kinnitusel Eesti lihaveisekasvatajatele see muutusi kaasa ei too.