“Kodanike kaasamine on ühe tõeliselt vaba riigi tunnus. See näitab, et ametivõime huvitab, mida kodanikud kui nende tegelikud tööandjad arendusplaanidest arvavad,” selgitab juhise üks autor Siim Vahtrus. “Keskkonnainfo ja kaasamise tuumpõhimõtteid ja peamisi nõudeid sisaldav Aarhusi konventsioon sai loodud pärast Nõukogude Liidu lagunemist selleks, et vältida Tšernobõli õnnetuse järgse vassimise või inimvaenulike tööstusprojektide kordumist.”

Keskkonnainfo mõiste alla koondub palju mitmesugust infot, mida tavainimesele on sageli keeruline lahti seletada. Samuti ei ole üldised keskkonnainfo ja kaasamise juriidilised nõuded ja nende rakenduspraktikad kõigile sellega kokkupuutuvatele ametnikele teada. Koostatud juhis avab just paljudest seadustest tulenevate nõuete tagamaid: eelkõige Aarhusi konventsiooni ja selle pinnalt tekkinud vaidluste lahendeid. Juhises on püütud selgitada, kuidas täpselt peaks üldnõudeid järgima meie kohalikus kontekstis - näiteks planeeringute, kaevandamis-, jäätme- ja komplekslubade menetlustes. Selle info teadmine ning kasutamine aitab riigiametnikul enda tööd paremini teha ning kodanikul riigi tegemistes kaasa rääkida.

Ametnikud saavad uue juhendiga lähemat tutvust teha septembri alguses toimuva kolme tasuta koolituse käigus. Koolitusel tutvustatakse juhises käsitletud nõuete rakenduspraktikaid, st üldiste nõuete tõlgendusi, mille on andnud kohtud ning Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee. Koolitusel saab juristidega vahetult arutada ning täiendavaid küsimusi küsida.

Trükis „Keskkonnainfo kättesaadavus ja kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse“ on alla laaditav ja loetav SIIN.