Puiduenergia vajab toetust, ent mõistlikul tasemel

Fakt on, et 2030. aastaks tuleb toota 80% soojusenergiast biokütuseid kasutades, elektrit peaks selleks ajaks toodetama pool kasutatavast. Seejuures soodustama peaks koostootmist. Nõnda ütleb koalitsioonileping.
Samas – puiduenergia arendamist ei peaks Vakra sõnul arulagedalt toetama, sest siis võib juhtuda, et kvaliteetne puit, mis sobiks näiteks mööbli või ehitusmaterjali valmistamiseks, siirdub toetuste laineharjal hoopis ahju. Arengut peaks seega reguleerima ennekõike turg ja riigi ülesanne on luua selleks eeldused.
Samas on energeetika tulevikuarengutel ka selline aspekt, et tulenevalt hoonete energiatõhusinvesteeringutest ja soojuse tootmise efektiivsemaks muutumisest väheneb kütuste kasutamine soojuse tootmiseks aastaks 2050 rohkem kui 40% võrreldes 2012. aasta tasemega.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ütleb, et puitkütuste kasutamise maht energiatootmises peab suurenema, arengukava kohaselt 6,1 TWh-lt (2009) 8,3 TWh-ni (2020).
„Tuleb lisada, et nimetatud mahu arvutamisel on arvestatud ainult tüvepuidu mahuga ning arvestatud ei ole mittemetsamaalt tulevat puitu ega puidutööstuse jäätmeid,” täpsustab Rainer Vakra. „Praegu toimetame aktiivselt toetusmeetmete väljatöötamine nii kaugkütte katelseadmetesse, trassidesse ja lokaalkütte stimuleerimiseks.”