Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku juhataja, professor Ruth Kalda tõi välja, et sagedasemateks nakkushaigusteks, mille suhtes tervisekontroll teostatakse on tuberkuloos, B-hepatiit, HIV, malaaria ja soolenakkused.

„Pagulaskeskused on suurepärane koht nakkushaiguste levimiseks ja seetõttu on eesmärgiks vältida laiemaid haiguspuhanguid. Migratsioon üleüldse on nakkushaiguste leviku üks olulisemaid soodustavaid tegureid,“ lausus Kalda. „Kuna meie arstid ei ole kokku puutunud pagulaste päritolumaades levivate nakkushaigustega, näiteks kasvõi leišmanioosi või mõne granulomatoosse haigusega jne, siis sellise esmase läbivaatuse peaksid tegema keskused, kus vastav kompetents on olemas või parem kui perearstidel.“

Perearst Anne Kaldoja rääkis, et varjupaigataotleja peaks saama kinnistatud kindla perearsti nimistusse, kes siis vastavalt riigi tellimusele (pea- ja uuringurahade ulatuses) asub järk-järgult situatsioonis tegelema. „Kui riigi poolt tekib tellimus üldiseks tervisekontrolliks, on vajalik määratleda maht ja leida selleks ressurss,“ ütles Kaldoja.

Heli Paluste ütles möödunud nädalal Med24-le, et perearstidele mingisuguseid koolitusi plaanis teha ei ole. Kaldoja sõnul aga vajavad perearstid kindlasti täiendkoolitusi lõunapoolsetes riikides levivate, meil ebatavaliste haiguste diagnoosimise ja ravi osas.

Ka Kalda nentis, et perearstid pole valmis. „Siin on mitu aspekti, nii kliiniline, keeleline kui ka kultuurilis-traditsiooniline. Neid kõiki peaks teadma ja oskama, enne kui saaksime rääkida valmisolekust,“ ütles Kalda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid