Osta ära: Keilas müüakse kirikut
Uus Maa Kinnisvarabüroo kodulehel on üleval müügikuulutus: „Müüa Keilas Keskpargi servas arhitekt Avo Seppeli poolt projekteeritud unikaalne kirikuhoone.
Hoone eripäraks mitmed kaunistavad värvilised vitraažaknad, läbi kahe korruse hea akustikaga aula ning valgust lisavad siseruumi akenseinad. I korrusel olmeruumid + aula, nõupidamiste ruum, II korrusel 3-toaline korter (köök+ vannituba) ja kontorisaal. Lisaks peahoonele ka kõrvalhoone garaaži näol. Krundil kaks sissepääsu nii Jaama tn kui ka Paldiski mnt poolt.
Hoone asukoht väga hea - väga käidava Jaama tänava ääres, kus asuvad muud äripinnad ja Keila raudteejaam ning bussipeatus.“
Tekstile on lisatud pildid, tehnilised andmed, plaanid ja hind 255 000 eurot.
„Küsi julgelt lisa ja lähme lähemalt vaatama!“ kutsub tutvustuse lõpetuseks maakler Küllike Friedrichson.
Miks kirikut müüakse?
„Arusaadav, et Keila elanikel on huvi teada saada, miks kirik müüakse ja mis seal edaspidi olema saab,“ ütleb kiriku üks rajajaid Ants Tarve, kui talle selle küsimuse esitame. See ei ole vanahärrale kerge teema, sest kiriku ehitamine oli talle lausa elutöö, nagu kirjutas Keila Leht mais 2011. „Uusapostliku kiriku hoone on ju igatpidi väärt tulemus. Arhitektuuriline väärtteos, kus on erakordse akustikaga saal ja soe õhkkond,“ iseloomustas ta tookord ehitist. Küsimusele, millest ja millal sai alguse mõte ehitada Keilasse uus kirikuhoone, vastab Ants Tarve: „Kuna olin algusaastatel kiriku tegemistega rohkem kursis, siis võin niipalju öelda, et misjonärid Saksamaalt tulid Eestisse juba 1990. aastal. Tollel ajal oli huvi kõige uue vastu suur ning peagi oli võimalik Keilas moodustada kogudus. Algul toimusid jumalateenistused üüritud ruumides, kuid peagi tekkis vajadus oma maja järele. Nii otsustatigi ehitada kirik, mis oli esimene uusapostlik kirik Eestis.“
Keila Lehe küsimustele kinnistu müügi kohta vastas apostel Dietrich Böttcher: „Uusapostliku kiriku pakkumine on eelkõige vaimulik pakkumine, mille eesmärgiks on tulevik Jumala juures. Huvi selle vastu on meie ümbruskonnas aga nii väikseks jäänud, et jumalateenistuseks kogunevad usklikud inimesed mahuvad ka väiksematesse ruumidesse. Selline tõdemus teeb meid kurvaks, aga kirik kui organisatsioon peab arvestama ka kulutustega. Kuigi omal ajal kirikut ehitades olid meil lootused, ei ole kiriku ülesanne kunagi olnud ega ole tuua kokku inimeste masse. Kui inimesed võtavad evangeeliumi vastu, siis toetab kirik vabatahtlikest annetustest tekkinud vahenditega usklike inimeste kokkutulemist.“
Kas ostjale seatakse ka nõudeid seoses hoone edaspidise kasutusega?
Böttcher: „Kui asi on niikaugel, siis viimasel kirikus toimunud jumalateenistusel profaneeritakse kirik (võetakse hoonelt pühakoja funktsioon) ja siis on ta võrdne iga teise hoonega Keilas. Loomulikult on tulevase kasutamise seisukohast olulised kommunaalstruktuurid. Meie soov ja püüdlus oleks, et hoonet kasutataks ka edaspidi vastavalt kristlikele normidele ja nõuetele. Sellepärast on mõeldav ka kasutamine kultuurivaldkonnas.“
Kui näete hoone tulevikku pühakojana, kas on mõeldav, et kiriku omanikuks võivad saada mõne teise usundi tunnistajad?
Böttcher: „See on ka mõeldav.“ Küllike Friedrichson on kutselise maaklerina töötanud 9 aastat, kuid kirikut müüb ta esimest korda. „Sellise pühakoja vahendamine on omaette väljakutse ja huvitav! Hoone on unikaalne, huvitava arhitektuuriga. Kinnistu edasise sihtotstarbe ehk seda, mida konkreetselt soovitakse kinnistul näha – kas korterelamut, ärihoonet või sotsiaalsfääri kuuluvat ehitist, otsustab ikkagi Keila linn. Läbirääkimised linnaga käivad,“ ütleb maakler.
Kui suurt huvi on seni kauba vastu tuntud?
„Selge on see, et sellise objekti vastu tunnevad huvi pigem vähesed,“ vastab Böttcher. Külli Frierichson teab oma kogemustest, et huvilisi ei pea kunagi olema palju. „Piisab ühest ja tõsisest huvilisest. See meil on juba olemas,“ ütleb maakler viimast lauset rõõmsalt rõhutades.
