Selgituseks peaks vast kõigepealt tutvustama Glamoxit. Glamox on oma alguse saanud 1947. aastal Norrast. Glamox on kontsern, mis arendab, toodab ja turustab professionaalseid valgustuslahendusi. Kontsern on jaganud oma tegevused kolme divisjoni vahel. Neist kaks on müügidivisjonid – müük maismaa projektidele (PBS - Professional Building Solutions) ja müük merendusprojektidele (GMO – Global Marine & Offshore).

Merel on Glamoxi kontserni brändid väga tuntud ja meie tooteid kasutatakse enamuses piirkondades, kus toimub laevaehitus või on tegu mereobjektidega, mis vajavad valgustust, näiteks naftapuurtornid. Kuival maal pakume täiuslikke lahendusi koolidele, tervishoiu-, kommerts- ja ärihoonetele, kauplustele, hotellidele ja restoranidele.

SPL divisjon, mida mul on on antud võimalus dirigeerida, hõlmab kogu tarneahelat, mis toetab müüki. SPL divisjoni kuuluvad Glamoxi tehased Norras, Eestis, Rootsis, Saksamaal ja Hiinas. Divisjoni vastutusala on kogu tarnijate võrk, mis varustab tehaseid ja vahendustooteid müügidivisjonidele. Tellimuste käsitlemine ja kesklao teenus Norras on samuti SPL divisjoni ülesanne.

Kaua jõudsite Keila tehast juhtida ja mida loete selle aja suurimaks saavutuseks?

Tehase juhina alustasin 2002. a alguses ja alates 2007 olen ka ettevõtte juhatuse esimees. Suurim saavutus on ettevõtte areng, kuhu me tänaseks jõudnud oleme.
Algul vaadati kontsernis Keila tehast kui väikest ettevõtet, mille elutsükli lõpus olevate toodete eluiga saab pikendada madalamate kuludega ja müügiambitsioonid piirdusid pigem Baltikumiga. Tänaseks on uute toodete osakaal kõrgeim just Keila tehases ja tänu sellele kasvab ekspordimaht iga aastaga ning koos sellega ka ettevõte ise. Positiivne areng on tõstnud samuti kogu Keila tehase meeskonna taset, positiivset suhtumist ja soovi järjest paremini teha. Omanikud on kasumlikkuse pideva tõusuga muidugi väga rahul. Tänud siinkohal AS Glamox HE tublidele töötajatele!

Glamoxi kontserni kuulub kaheksa tehast kuues riigis. Millisele kohale nende hulgas asetub Keila tehas?

Suurim tehas on läbi ajaloo olnud Glamoxi Norra tehas Moldes. Keila tehas on tänu viimaste aastate kasvule tõusnud hetkel teisele kohale nii käibelt kui ka toodetud valgustite arvult. Kasv jätkub ka tänavu ja 2016. aasta plaanidki on ambitsioonikad.

Glamox HE AS-i 2014. aasta käive oli üle 34 miljoni euro ja kasum ligi 8,5 miljonit. Kui suureks prognoosite tänavuse aasta käivet ja kasumit?

Ettevõtte käive peaks ületama 40 miljoni piiri ja kasumgi võrreldes eelmise aastaga kasvama.

Glamox on aastaid suutnud kasvatada käivet, ilma et oleks väga suurendatud töötajate arvu. Kuidas see on õnnestunud?

Võluvitsa ei ole meil olnud. Pidev soov teha asju paremini on aidanud kaasa tootlikkuse paranemisele ja läbi uute toodete suudame ka pakkuda kõrgemat väärtust. Käesoleval aastal oleme töötajaid juba rohkem tööle võtnud, kuna tellimuste kasv osutus kiiremaks plaanitust. Hetkel töötab ettevõttes 160 inimest.

Glamoxi kontserni peakontor asub Oslos. Kas see tähendab teie perele kolimist Norrasse?

Tänapäeva maailmas ei pea alati töötama füüsiliselt õlg õla kõrval. Oleme leidnud kontserni juhiga kompromissi, et saan osa ajast Keilas töötada ja pere ei pea kuhugi kolima. Tallinnast Oslosse ei ole pikk lend, et kontserni juhtkonna töökoosolekutel osaleda, samas saan seda teha ka Keilast interneti võimalusi kasutades. Tarnijatega kohtudes või Glamoxi tehaseid külastades ei ole samuti palju vahet, kas startida Oslo lennujaamast või Tallinnast.

Teie kohta naljatatakse, et poole oma tööajast veedate õhus. Mitu lendu nädalas on teie rekord?

Seni olen küll pidanud pigem sellepärast lendama, et olen iseennast kogu aeg igale poole appi pakkunud, kus mõni projekt käsil on olnud. Uusi projekte on aga alati olnud, seda nii Skandinaavias ja Saksamaal kuni Hiina ja Singapurini välja. Mujal riikides töötades ja Keila tehasest eemal olles oskad oma tööd kohapeal kriitilisemalt hinnata ja ka vaated sellest, kuidas tehast juhtida, ei kivistu. Uues positsioonis tuleb lennata iga nädal ja lähim rekord on plaanis juba järgmisel nädalal, mil pean kuue päevaga lendama üheksa korda.

Kui teid valiti aasta nooreks juhiks, kuulus tiitli juurde Mati Karmini taies „Ruttav ettevõtja”, kellel on käes mapp ja arvuti. Tundsite selles ennast ära?

See on väga kena ja inspireeriv kuju ja sarnasust on palju. Ainus erinevus minuga on võibolla ainult tempos. Ma kipun jooksma ruttamise asemel.

Kas suusatamiseks ja rattasõiduks ikka aega jääb?

Kardan, et sportlik vorm ei parane lennujaamas ja lennukis istudes, kuid võtan peaaegu alati jooksujalatsid kaasa ja talvel ehk Oslosse isegi suusad