Keilast leiab tõelise liiklusmärkide virrvarri

Keila–Valkse teelõigul on peale kahe vastvalminud silla ja viie ringristmiku ka ligi 80 uut liiklusmärki. Seda on vaat et rohkem, kui oli varem terves Keilas kokku.

Panemata kahtluse alla liiklusmärkide vajaduse, püüdis Keila Leht välja selgitada kõige sagedamini esinevad liiklusmärgid.

Edetabeli etteotsa jõudis kõige tavalisem ringliiklusele osutav märk. Need olid väljas sadakond meetrit enne igat ringristmikku ja järgmine märk vahetult ringtee servas. Seda igast sõidusuunast tulles ja turboringidel kummalgi sõidureal oma. Et autojuhid uut liikluskorraldust ikka märkaksid, on ringliiklusele osutavad märgid paigutatud lisaks veel ringi keskele, punavalgetriibulisele pilkupüüdvale taustale.

Kui on rohkesti ringristmikke, tuleb üles panna ka palju peateemärke, mis näitab, kellel on liikluses eesõigus. Need peavad olema iga teeharu juurde, kust ringteele välja sõidetakse.

Rohkesti esineb sõidusuundadele ja sõiduridade arvule osutuvaid märke ja mitte ainult ringteede juures, vaid ka Bauhofi ja Mudaaugu vahel. Tavapärasest rohkem on üleval ka juhatusmärke, et autojuhid teaksid, kuhu suunda jäävad Maardu, Tallinn, Paldiski, aga ka Saue ja Kloogaranna. Eriti hea meel on sellest, et just omaaegne kuulus suvituskoht, mis vahepeal oma tähtsust kaotas, on taas sildile pääsenud. Ühel sildil on ka väike nali. Nimelt näitab viit ringristmikul, et Keilast Karjakülla on nüüd viis kilomeetrit. Enne remonti oli veel kolm. Ehkki Karjaküla teed on maaomaniku kanguse tõttu sadakond meetrit pikemaks venitatud, ei tule isegi läbi karusloomakasvatajate asula surnuaeda sõites viit kilomeetrit kokku.