Kohe nuudipäevale järgnev taliharjapäev peaks aga mõtted viima hoopis argisematele asjadele. Taliharjapäeva on vanast ajast peetud talve poolitajaks, mil talve selgroog murtakse. Tänapäeval tundub, et tõsisem talv on aga alles ees. Muiste pidi loomade toit selleks ajaks poole peal olema. Aeg aga läheb kevade poole ja päikese päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks.

17. jaanuar on tõnisepäev, mis samuti on traditsiooniliselt olnud üks talve poolitamise tähtpäevi. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamisega ja seaõnne tagamisega. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömisega ning austavate, vargsi viidud ohvriandidega XX sajandi lõpuni. Sel päeval aga hoiduti sigade heaolu häirivatest töödest: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks).