Mälestati Vabadussõjas võidelnuid
Kaitseminister Hannes Hanso meenutas tseremoonial kõneldes oma vanaisa venda Otto Hansot, kes langes 18-aastase sõdurina 1918. aasta detsembris Punapargi lahingus Tihemetsas.
„Võin kinnitada, et Vabadussõjas osalenud ja langenud sõdurite tegevus ei olnud asjata. Vabaduse eest makstud kallis hind on meil selgelt meeles,“ rääkis Hanso. „Täna oskame oma vabadust veelgi enam hinnata ja hoida. Me teeme seda nii nagu tehti Vabadussõja ajal – koos oma liitlastega, üheskoos seistes nende väärtuste ja põhimõtete eest, mis on meile kallid.“
Tallinna Reaalkooli õpilane Anette Kuuseorg ütles oma kõnes, et meie riigi vabaduse hind oli kulukam kui kaks aastat sõdimist Vabadussõjas.
„Neil aastatel tuli eestlastel kanda nii vaimselt kui ka füüsiliselt rasket koormat ning surra vabariigi eest, mis oli tollel hetkel olemas vaid nende endi hinges ja südames. Minuvanune noor võib tunda tohutut tänulikkust oma esivanemate ees, et üldse eksisteerib niisugune mõiste nagu Eesti riik,“ rääkis Kuuseorg. „Vabadussõjas tekkis noortes uskumatu jõud ning neil oli ühine eesmärk, mille saavutamine võis võimalik olla vaid ühiselt tegutsedes.“
Eesti Korporatsioonide Liidu nimel kõnelenud Oskar Kivisiv korp! Sakalast meenutas, et ka paljud üliõpilased ja korporandid olid vabatahtlikena nende seas, kes võitlesid ja võitsid Vabadussõjas.
„Julgen öelda, et me oleme Eesti eest valmis võitlema ka nüüd, kas homme, kahe, viie või kahekümne viie aasta pärast, seni kuni vabadus on meie. Vabadus on au, mida tuleb hoida,“ rääkis Kivisiv.
Tseremoonia käigus asetati langenute mälestuseks pärjad Eesti riigi, kaitseväe ja Kaitseliidu ning diplomaatilise korpuse poolt.
Lisaks Vabadussõja võidusamba juures toimunud tseremooniale asetasid Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Samuti tähistati relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides.
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõja lahinguväljadel, kui lakkas Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline sõjategevus, mis oli kestnud 28. novembrist 1918. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.
