Mõned sissejuhatavad soovitused siin:

Esiteks. Armasta iseennast parasjagu nii palju, et sa ise endaga rahul oleks, aga ilmaaegu uhkeks ei läheks. Nõnda on sul parajalt tahet ja julgust oma tundeid ka kaaslasele näidata, teda käekõrval kordumatut kogema viia.

Teiseks. Ära arva, et kõik see, mis teie vahel nagu iseenesest tekkis, samavõrra lihtsalt alles jääb. Sauna oled kütnud? Siis tead, kui kaua leil püsib ilma, et sa puid lisaksid. Seega: tahad kuuma tunnet, küüruta aeg-ajalt ahjusuu ette ja loobi halge lisaks.

Kolmandaks. Argipäeva saad suurema vaevata eriliseks päevaks muuta. Kui hea on õhtul abikaasalt küsida, mida huvitavat ta koges, kuulis, millele mõtles. Siis võtad valjusti kokku oma päeva ning leiad, et paganama huvitav see sündmuste jada, mida mõned miskipärast nimetavad igapäevaseks eluks.

Neljandaks. Kui hea on ka abielus olles otsustada ise oma eelistuste, tegude ja käikude üle! Kui tore on olla kellegagi koos, aga siiski sina ise! Kuid seda saab vaid siis, kui sa tunned, et sind usaldatakse. Kas sa teed midagi keelatut, kui sind ei keelata?

Viiendaks. Lapsed teevad abielu rikkamaks, kui sa neist nii palju hoolid, et neil iseenesteks kasvada lubad ja alles siis appi lähed, kui nad hüüavad. Lastel on aga kergem oma pere-elu elada, kui nad on mõistnud, et perekond pole püramiid, mille tipus troonib kõige noorem laps, vaid tore seltskond, mida hoiavad koos teineteist austavad vanemad.

Kuuendaks. Kui sulle näib, et sul on rohkem vaba aega kui abikaasal, mine talle appi. Võin kinnitada, et hiljem hakkavad alul tüütuks peetud askeldused sind paeluma, kasvõi seepärast, et hiljem on teil koos mõnusalt palju vaba aega.

Seitsmendaks. Ole kurb, kui sa teisiti ei saa, aga muidu viska pigem nalja. Ka rumal nali on peresuhete mõttes parem kui kõrgel kunstilisel tasemel kurbus. Aga kui hetk on tõesti nukker, aita sel väärikana lõpuni püsida.