"Mina pole avaliku elu tegelane. Mind ei huvita, et püüdsin välja rekordkala. Mina tahan rahus kala püüda ja mõnusalt aega veeta," öelnud Bodin sõpradele, kes tema palve meediaväljaannetele edasi ütlevad, iga kord kui taas helistatakse ja kala kohta uuritakse.

Sama kinnitab ka Kalastusinfo.ee toimetaja Lea Saar, kes samuti pole söandanud Valeri Bodiniga seetõttu ühendust võtta.

Küll aga arvab Saar, et ju sest hiigelhaugist kotletti tehti. Naine ise küll haugikotletti küpsetanud pole, aga söönud on ja kiidab, et väga hästi maitseb.

Kotletiks ja pajaroa sisse

"Kalatoidu headus sõltub kokast. Kui osavalt ta maitseid kokku segada oskab. Põhimõtteliselt annab kalast teha kõike!" on Saar kindel.

Seda kinnitab oma õpiköögi kodulehel ka Eesti tuntuim kalakokk Vladislav Koržets: "Suurte haugide liha sobib aga suurepäraselt hakk-kotlettide valmistamiseks, kui „ergastame“ seda seapekiga."

Koržets tõdeb, et haugilihal on oma lõhn ja maitse ning vilunum kalasööja tunneb selle üsna eksimatult ära. Liha on kuivavõitu (rasva 0,5-1,5%) ning maitsvam on väiksemate, kuni kahekiloste haugide liha, suuremate ja vanemate haugide liha muutub kasvades aina tuimemaks, puisemaks.

Kohviku Kalambuur peakokk Kaarel Koržets selgitab lisaks, et haug on ebamugavalt luine kala. Kuid mida suurem haug, seda paremini need luud kätte saab.

Suurema haugi vintskust ja tuimust aitab leevendada sidrunist, sibulas, õlist ja soolast segatud marinaad. "Kala läheb marinaadis pehmeks ning alles siis võiks seda praadima hakata," selgitab Koržets, kes ise on valmistanud ühest 12kilosest haugist supi ja prae 40 inimesele. Kõik olevat söönuks saanud ja kiitnud.

Haugiliha võib ka sügavkülma panna, kuid välja võttes peaks see sulama külmkapis, mitte toas. Gurmaan kasutab sügavkülmast tulnud kala supis ja pajaroogades, kes aga lihtsama toiduga rahuldub, võib seda ka praadida. Kuigi peab ikkagi ettevaatlik olema, et kala väga pehmeks kätte ei läheks.

Mis saab peast?

Kuid kas paarikümnekilosest purakast ka trofee tehakse? "Jah, tehakse," kinnitab Lea Saar. Haugi pea olevat Valeri Bodin pärast püüdmist kohe soola sisse seisma pannud, nii nagu seda teha tuleb.

Näitusel selle emase haugi uhket kolpa aga näha ei saa, sest kalatrofeede väljapanekuid Eestis ei korraldata. Saare sõnul pole nende hindamise kriteeriumeidki olemas. Pingerea võiks ju tekitada eluskaalu alusel, aga tihti on marja täis emased suurte peadega isastest raskemad ning see poleks võib-olla kõige õigem variant, arvab Lea Saar.

Hiigelkala püüdmise tuules tekkis internetis elav diskussioon sel teemal, kas nii suurt kala poleks pidanud mitte vette tagasi laskma.

"Tegelikult on see iga kalamehe enda otsus. Kui kalaõnn on teda saatnud, siis on tema otsustada, kas vabastab kala või võtab. Ning teistel pole mingit õigust tema peale näpuga näidata," arvab Saar. Alati ei jäägi tagasilastud kala ellu, sest tema sisemised vigastused on suured.

Värske veega järv

Keeri järv, millest rekordhaug püüti, on pisut eriline. See asub Tartumaal Puhja vallas ning jaguneb kaheks üksteisest eraldatud osaks: Keeri ehk Suur- ja Härjanurme ehk Väikejärveks. Suurjärvest voolab läbi Elva jõgi. Seetõttu on seal alati värske vesi ning palju kalu.

Kuna järv on suhteliselt raskesti leitav ning veele minekuvõimalus on vaid paarist kohast, mida peab teadma, siis käivad seal kalastamas vaid tõsised huvilised.