Itaalia väiketalunikult otse kastitäie mandariinide ostmine ei ole ulme
„Äge, kui Õismäe korrusmajade katustel oleksid kasvuhooned,“ unistasid Paavo Ränk ja Magnus Nirgi aastaid tagasi, siis kui nad veel üsna noorukesed olid.
Kasvuhoonete ehitamisega pole esmakordselt Väike-Maarja kooli kuuendas klassis kohtunud noored mehed veel algust teinud, küll aga on kohe-kohe valmimas maailmas üsna eriline veebiplatvorm Naaber App, mis võimaldab talunikul oma toodetud toidu kõige otsemat ja odavamat teed pidi tarbijani toimetada.
„Tarneahelate tarkvara on maailmas olemas mitmesugust ja väga erinevat, aga sellist, mis ühendaks tootja, vedaja ja lao, konsolideeriks ja optimeeriks tellimusi ning lubaks kaupa ka lõpptarbijale välja müüa, me vaatamata hoolikale uurimistööle leidnud ei ole. Naaber App on keskendunud toidulogistikale ja väikeste tootjate koostööle,“ selgitavad selle loojad Ränk ja Nirgi ning lisavad, et nende teise platvormi Naaber Market kaudu siseneb süsteemi tarbija, kes saab otse tootjalt kohalikku toidukaupa tellida.
Kui tarbijale võib kahest elemendist koosnev süsteem paista tavalise e-poena, siis tootja jaoks on tegemist uudse lahendusega.
Odavalt ja kiiresti
Euroopas on vähemalt 10 startup-i, kes töötavad sama väljakutse kallal. Seega pole õige väita, et Naaber App on ainulaadne. Tegu on lihtsalt teistsuguse lähenemisviisiga, mis ei suru tootjale peale kindlat tarnemudelit, vaid lubab koos toimida erinevatel koostöövariantidel.
„70% virsikutest, mis kasvandustes puu otsast alla võetakse ja 50% banaanidest, mis peaksid tegelikult lõpetama tarbijate toidulaual, sinna ei jõua. Need lähevad enne halvaks ja visatakse ära,“ toob Mangus Nirgi näiteks ühe põhjuse, miks nad uudset tarneahela süsteemi välja töötama asusid.
Nii Nirgi kui Ränk on veendunud, et globaalses mõttes on pikaajaliselt jätkusuutlik vaid väikepõllumajanduslik tootmine, sest „mõelge, mida suurtootmine on teinud majanduse, keskkonna ja tootega“. Puhas, täisväärtuslik ja kohalik toit on suurtes kauplusekettides reeglina kallis ning selle valik kehvapoolne.
Alates 2014. aastast, mil firma tegutsema hakkas, on liigutud edasi samm-sammult ja meelega suhteliselt aeglaselt – ärimudeliks on teadlik ressursikasutus – ning keskendutud lühikestele, Eesti-sisestele tarneahelatele. Kuid mudel on universaalne ning riigipiirid sellele takistusi ei sea.
„Praegu on veebis üleval beetaversioon, mille kasutamine ei ole väga mugav. Tegemist ei ole mitte kompetentsi puudumise, vaid teadliku valikuga. Aprilli jooksul valmib edasiarendus, mis sai hoo sisse tänu sellele, et meid võeti vastu Saksamaa start-up kiirendisse Finish Project. See tähendas rahastust, nõu, tuge ja võimalusi tehtavat üle maailma tutvustada. Saime sisse uue hoo!“ räägib Magnus Nirgi.
Naaber Appi kallal töötavad täiskohaga viis inimest, kellest kolm on paarikümneaastase kogemusega programmeerijad, ning neli vabatahtlikku. Viimased on abiks tootjatele, säästes nende aega, mis kuluks uute tarkvarasüsteemide õppimisele.
Naabrer Appi ärimudel on lihtne. Platvormi kasutamise tasu on 10% iga ostutehingu pealt. Selle summa tasub tarbija ehk kauba ostja. Tootjad ehk talunikud ja tarnijad, kes praegu on samuti suures osas talunikud, ei maksa platvormi kasutamise eest midagi.
Sageli on tootja jaoks probleem see, et ta ei tea kõiki tarneahela kulusid ega oska seetõttu oma toote hinda õigesti kokku arvutada. Naaber App aga võimaldab kõiki kulusid sendipealt jälgida ning tootja saab otsustada, millise hinnaga millises Eesti otsas ta kaupa müüb või müüb ühesuguse hinnaga, aga erineva kasumimarginaaliga.
Võimalus külapoodidele
Platvormiga on praeguseks liitunud 100 tootjat üle kogu Eesti. Naaber App teeb aktiivset koostööd Eesti Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) võrgustikuga, millega on liitunud 300 tootjat ning kus iganädalaselt tehakse 4000 ostutehingut. Naaber Marketist tellitud toidukauba saavad inimesed kätte OTTi kaubakohtumistelt või kauplustest-kohvikutest, kes tegutsevad kaubapunktidena.
See võiks olla ka täiesti uueks väljakutseks külapoodidele, kes ei pea kaupa mitte riiulitele seisma ostma ja ootama, et keegi selle ära ostaks, vaid üürivad talunikele laopinda ja annavad inimestele tellitud kaupa kätte.
Maaleht kirjutas hiljuti õpilasfirma SIBIS veebilahendusest, mis vahendab talunike värsket toodangut. Milles poolest SIBIS ja Naaber App erinevad? SIBIS kasutab tarnijana suuri kullerfirmasid (Omniva, Smart, Kiirkuller).
Naaber Appi tarneahelas, mis ei vahenda midagi, vaid pakub tootjatele koostöövõimalust, liigub kaup talust tarbijani erinevatest talunikest koosnevat „ketti“ mööda.
Sarnanevad süsteemid selle poolest, et kummaski pole kohti, kus kaup seisaks ja ostjat ootaks. Tellitud toit on pidavas liikumises ning jõuab talust tarbijani kiiresti.
„Kavatseme veel käesoleval aastal Euroopasse siirduda. See, et inimene saab soovi korral Itaaliast või Hispaaniast endale kastitäie mandariine koju tellida, ei ole mingi ulme,“ kinnitavad Naaber Appi loojad Paavo Ränk ja Magnus Nirgi. Ning lisavad, et lisaks tarkvarale on tootmises ka riistvara – soodsa omahinnaga toidupakiautomaat.
