Põrgulik kobras võttis mehe pantvangi
Põrguliku looma poolt tänavale pikali surutud Sergei helistas hädaabinumbril, kuid sealne dispetšer ei jäänud koprarünnakut uskuma ning arvas, et tegemist on naljakõnega.
Sergei kõndis hilisõhtul linnas kui nägi kobrast enda poole jooksmas. Mees ei suutnud olukorra ohtlikust veel taibatagi, kui kobras oli hambad ta säärde löönud, vahendab lsm.lv.
Loomaga võideldes kukkus Sergei maha ning jäi metsiku looma tigeda pilgu all liikumatult lamama. Kui ta proovis tõusta, hammustas kobras meest uuesti.
Kui Sergei mõistis, et hädaabinumbrile vastanud dispetšer ei jäänud teda uskuma, helistas ta sõbrale. Ka sõber ei tahtnud esialgu uskuda, et kobras hoiab Sergeid pantvangis, kuid soostus lõpuks sõpra otsima tulema.
Teel kopra vangistuses olevat Sergeid päästma jäi aga sõber politseile kiiruse ületamisega vahele. Politsei oli samuti kahtlev sõbra põhjenduses, et ta oli teel päästeoperatsioonile, kuid pärast negatiivset alkoholitesti järgnesid siiski oma autoga sündmuskohale, kust leidsidki Sergei verejanulise looma meelevallas.
Kui oli näha, et tavalised läbirääkimised looma ei heiduta, kutsuti appi loomakaitsjad, kel õnnestus Sergei lõpuks looma haardest vabastada.
Kobras on Lätis kaistealune liik ja seega sai ta sündmuspaigalt tervena lahkuda. Sergeile jääb looma rünnakust mälestuseks 15 õmblus jalal.
Daugavpilsi loomaaja direktor Mihails Pupiņš selgitas, et kevadeti võivadki koprad olla väga agressiivsed ning ohtlikud, sest noored isaloomad aetakse kodunt välja uut elupaika otsima.
Pupiņš soovitas, et kopra rünnaku korral on kõige targem minema joosta. Kui see ei õnnestu, sest lühikesel maismaa distantsil on kobras kiirem kui inimene, tasub proovida looma tähelepanu kõrvale juhtida, visates tema poole midagi (näiteks rahakoti) või ronida puu otsa. Viimane moodus ei pruugi muidugi kauaks aidata, sest nagu hästi teada, ei ole ükski puu kopra hammaste eest kaitstud - 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga.
