Kas suvekuudel peaks võtma D-vitamiini?
D- ehk päikesevitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel, ent kuna Eestis on rohkem päikest vaid 3–4 kuul aastas, siis valdava aja on siinsed UVB-kiirguse intensiivsused vitamiini sünteesi käivitamiseks liiga madalad. Ka toiduga saadav D-vitamiini kogus on üldjuhul väga väike – seda leidub kuumutamata rasvases kalas ning vähesel määral ka munakollases ja maksas.
D-vitamiini omandamist võivad häirida mitmed meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, dieet, ravimite pikaajaline manustamine, maovähendusoperatsioon jpm. Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidiooli tasemest, mis on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm.
Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l. Samas on arstid ja teadlased teinud uuringuid ning jõudnud tulemuseni, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on see näitaja enamiku aastast alumise piiri lähedal või alla selle, vajalikust tasemest madalam on seejuures D-vitamiini tase ka suvekuudel.
Seetõttu on teatud juhtudel hädavajalik D-vitamiini juurde võtta ikkagi aastaringselt, eriti kui suvi osutub päiksevaeseks ja pilviseks.
Loe pikemalt Lõunaeestlasest.