Millal tänavu kartuli maha panema peaks?
Kasvatajad varuvad seemnekartuli sügisel ja eelidandavad juba aegsasti märtsis, et esimesel võimalusel maha panna ja juuni alguses turule jõuda. Ka põlluvalik on tehtud sügisel. Varakevadeks jääb ainult mulla harimisküpsuse ootamine. Meie tingimustes kasvatatakse väga varajased sordid ikka katteloori all.
Varajaste sortide mahapaneku optimaalne aeg nüüdseks möödas. Kui aga põld ei ole saavutanud harimisküpsust, siis ei või küll rutata, tuleb oodata.
Tavalise kartuli mahapanekuga peaks algust tegema nii pea kui võimalik, hiljemalt mai esimese dekaadi lõpus ja teise dekaadi alguses.
Mahapanekuks on järgmine kuldreegel: õigepealt paneme maha varajased sordid, kui ainult ilmad on sobivad ja talve tagasitulekut pole oodata, seejärel hilisemad sordid, siis keskvalmivad sordid kui vastuvõtlikumad ja õrnemad ning viimasena sordid, millised kasvatatakse järgmise aasta seemnekartuliks. Mahapaneku algusega ei pea kiirustama, kiirustada tuleb mahapaneku lõpetamisega. Seega tuleb kartul maha panna soodsate ilmade saabumisel ja suhteliselt lühikesel ajavahemikul. See võimaldab hilisemaid hooldustöid paremini optimeerida.
Soovitused, millega tänavu arvestada
Kes ei ole jõudnud veel väga varajast või varajast kartulit maha panna, ei pea ka väga kurvastama.
Tänavusel kevadel hilineb mõnevõrra mulla harimisküpseks saamine. Põldude seisukord erineb piirkonniti. Rohked sademed on muutnud paljud põllud pehmeks eriti Põhja-Eestis. Neis paigus tuleb veidi oodata, kuid tuleb olla oma töödega kartuli mahapanekuks valmis. Päikesepaistelisi ilmad on saabunud, kuid kui niiskust on veel põllul palju, siis mõjub päikesepaiste vähem ja põldude tahenemine võib viibida.
Väga varajase ja varajase kartuli kasvatamisel on eesmärgiks varajase ja kiire saagi moodustumine. Vajalik on ka, et mugulad kasvaksid ühtlaselt suureks ja kaubakartuli osa saagis on suur. Selle saavutamiseks eelidandatatakse väga varajaste ja varajaste sortide seemnekartul.
Eelidandamine suurendab mugulates fermentatiivseid protsesse, mille tulemusel tõuseb toitainete kontsentratsioon silmade piirkonnas ja idupungad suunatakse arengule.
Koduaedades ja väiksemal pinnal varajase kartuli kasvatamisel on hea teada, et müügile on jõudnud lisaks varajastele sortide seemnekartulile ka eelidandatud seemnekartul. Eelidandatud seemnekartul on pakendatud väikestesse neli kilogrammi mahutavatesse kastidesse. Selline kogus ongi sobiv maha panna väikeaedades. Kui on väga kehv kasvukoht, siis väikeaias võiks enne mahapanekut laotada mullale kile. Kile all soojeneb muld paari päevaga.
Kartuli kasvatamisel suurematel pindadel on otstarbekas kasutada samuti eelidandatud kartulit. Kui see võimalus puudub, siis on soovitatav enne mahapanekut seemnekartulit hoida mõned päevad soojas. Hoidlast võetud seemnekartuli kohesel mahapanekul läheb tärkamiseks vähemalt kolm nädalat ja arenev taimik jääb kasvus ebaühtlaseks.
Kõige populaarsemad kartulisordid
Kõik populaarsemad sordid (mida ka Eestis kasvatatakse) on tänapäeval hea kaubandusliku välimusega ja suurepäraste kulinaarsete omadustega. Eelistatud on kujult ovaalsed mugulad. Silmad on peaaegu pindmised, koor on õhuke ja sitke. Kasutusotstarbelt vähelagunevad, kollase sisu värvusega, ühtlase tekstuuriga. Lauakartulina eelistatakse B kasutustüüpi ning salati- ja keedukartulina A või A/B kasutustüüpi.
Välismaised kartulisordid on aretatud tugevas konkurentsitingimustes, sest sortide seemnekartuli paljundamine on litsentseeritud tegevus. Kui seemnekartuli järele on nõudlus,ongi sort populaarne.
Välissortidest kasvatatakse palju väga varajasi ja varajasi sorte, sest meil ei aretata neid.
- Väga varajased: Solist B, Flavia B, Finka B, Red Sonia B, Viviana B, Princess A/B, Arielle A/B.
- Varajased sordid: Gala B, Red Lady B, Elfe B, Marabel B.
- Keskvalmivad: Vineta B, Birgit B, Karlena B/C, Concordia B.
- Hilisemad sordid: Laura B, Jelly B, Secura B, Agria B, Fontane B/C keskvalmiv, Satina.
Enamik eelpool toodud sortidest on populaarsed ka Soomes, Lätis, Leedus, Soomes, Poolas jt EL maades ning Venemaal.
Eesti Taimekasvatuse Instituudis aretatakse Eesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepoolseid taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavaid mehhaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi ja kvaliteediga toidu- ja tööstuskartulisorte.
Kõige populaarsemad Eesti kartulisordid on varajasepoolne keskvalmiv Maret B/C ja hilisemad Ando, Anti, Jõgeva kollane.
