Scandagra käis põllumeestega Poolas
Hommikul pärast kohalejõudmist sõitsime Sławkowosse tutvuma Poola põllumajandusega. Olime põnevil, sest paljud meist olid varem Poolas käinud ainult transiidina Saksamaale või mujale Euroopasse.
Esimene põllumajandusettevõte, mida külastasime, oli ca 800 ha haritava maaga ettevõte, millest 100 ha kasvatati talirapsi, 200 ha suhkrupeeti, 200 ha nisu, 200 ha teramaisi ning 50 ha sibulat ja söögipeeti. Aastaid on farm teinud koostööd Bayeriga, kellel on kasutada spetsiaalne demo- ja katseala. Katsealal proovitakse erinevaid viljelusviise, samuti demonstreeritakse uusi taimekaitsevahendeid. Tänavuse kuiva ja põuase kevade tõttu oli hästi nähtav fungitsiidide positiivne mõju taimede kasvule.
Farmi tutvustasid Sławomir Kaszubowski ja Wojtek Karaś Bayerist. Ettevõte on tänaseks tegutsenud üle 20 aasta, mil alustati 50 hektariga. 1993. aastal rentisid tänase peremehe vanemad riigilt 500 ha maad. 2000. aastal õnnestus põllumaa välja osta. Tol ajal oli maa hektari keskmine ostuhind 2000 eurot, praegu võib aga hea mullaviljakusega maa maksta juba kuni 30 000 eurot.
Töölisi on farmis 12, kellest püsivalt palgal 8 inimest, 4 inimest võetakse tavaliselt hooajal juurde. Siinkohal on paslik öelda, et selle piirkonna keskmine Poola põllumajandusettevõte on umbkaudu 30-40 ha suurune. Valdavalt kasutab ettevõte minimeeritud harimisviisi, aeg-ajalt põlde sügavkobestades, kuid ka atra pole ära unustatud. Kündmine on vajalik eelkõige seetõttu, et vältida teatud herbitsiidide järelmõju järgnevale kultuurile.
Põuaperioodil on võimalik kasutada kunstlikku niisutamist, selleks on rajatud spetsiaalne süsteem.
Ka Poolas oli olnud raske talv, jaanuari külm oli hävitanud suure osa talinisust ning seetõttu olid nad sunnitud suvinisuga ümberkülvi tegema. Tavaliselt kasvatakse piirkonnas talinisu, eeskätt kõrgete saakide ja hea talvitumise tõttu. Meie jaoks oli ootamatu kuulda, et äärmuslikes oludes võib külvata isegi detsembri alguses. Ka sel juhul saadakse normaalset saaki, ehkki potentsiaal on ca 30% vähem, kui õigel ajal s.t. oktoobris külvatud talinisust. Uurisime keskmisi saagikusi ning selgus, et on tavaline saada talinisu 8,3 t/ha, taliraps 4,5 t/ha, suhkrupeet 45 t/ha, maisi 11 t/ha seemneks koristatuna, punapeeti umbes 80-85 t/ha ning sibulat 30-40 t/ha.
Seemet nad ise ei puhi, vaid sellega tegelevad seemet turustavad firmad. Huvitav oli see, et maisi puhitakse seal Mesurol’iga (meil oli sama toimeainet sisaldav preparaat kasutusel tigude tõrjevahendina), mis pidi olema eelkõige metssigade vastu. Suurelt tegelevad nad ka suhkru- peedikasvatusega ja kuna neil endal on peedikoristuskombain, teevad nad ümberkaudsetele farmidele koristusteenust umbes 3000 ha-l. Kombain vahetatakse iga 2-3 aasta tagant välja.
Uurisime ka toetuste kohta. Selgus, et pindalatoetust makstakse 200 eur/ha, lisaks on neil kultuuripõhine toetus. Näiteks suhkrupeedi kasvatamise eest antakse 400 eur/ha, teiste kultuuride eest lisaks 200 eur/ha.
Kuivati on ettevõtte nö. nõrgim lüli, seetõttu kasutatakse vajadusel naabrite abi. Üldiselt proovivad nad koristada kuivalt nii, et vilja niiskus koristamisel oleks 14 %. Väidetavalt enamasti neil see ka õnnestub. Tänaseks on neil valminud uus laopind 12 000 tonni vilja mahutamiseks, mida ka näidati. Sibula ja söögipeedi hoiustamiseks olid rajatud moodsad jahutuse ja ventilatsiooniga hoidlad.
Päeva teisel poolel külastasime Kończewice’s teravilja seemnekasvatusele spetsialiseerunud ettevõtet ehk siis meie mõistes riiklikku sordiaretuskeskust. Sellel sordiaretuskeskusel oli kasutada kokku 5000 ha põllumaad erinevates Poola piirkondades. Külastatud aretuskeskus oli üks Poola suurimatest sordiaretuskeskustest, ühtlasi on see ka teaduskeskus. Töötajaid on siin kokku 56 inimest, kellest 6 on teadlast/sordiaretajat. Kończewice’s on kokku 100 ha, millest 20 ha on sordikatsete all. Sordiaretus toimub siinsamas piirkonnas 5 km raadiuses. Põhiliselt tegeletakse kahe kultuuriga: suvinisu ja talinisu, suurem osakaal on suvinisul. Samuti on aretuses talirapsi, suvirapsi sordid ning ei puudu ka suvi ja talitritikale, suvioder, kaer, soja, lina ja moon.
Aretuskeskuse eesmärk on paljundada edasi ainult enda aretatud sorte ning seejärel turustada neid kasvatajatele. Enne põllumeheni jõudmist puhitakse seeme, eesmärk on anda kasvatajale võimalikult kvaliteetne seeme. Meile näidati ka ettevõttes asuvaid puhtimisliine.
Lisaks sordiaretusele tegelevad nad ka loomakasvatuse ja lihaveistega, kokku on karjas 300 lehma.
Veel külastasime põllumajandusettevõtet Pordenowo, mis asus Zulawy's (Gdanski lähedal)
Erinevat eelmisel päeval nähtust on Zulawy’s suhteliselt head viljakasvatustingimused, kuna tavaliselt suuri probleeme niiskusega pole. Üldiselt nad pigem eelistavadki aegu, kui sajab vähem vihma, kuna piirkond asub allpool merepinda ning kõrge põhjavee tõttu sealkandis niiskusega probleeme pole.
Kuna asutakse Wisla ja Nogati jõgede vahelisel alal, on üleujutuste kaitseks rajatud kanalite süsteem, mistõttu põllud on neil väga väikesed ning ümbritsetud kraavidega. Mullastik on väga viljakas, umbes 30 cm on tavaliselt huumuskiht, aluskivim on liiv. Neil on ka selliseid piirkondi, kus huumuskiht on 80 cm, kuid paraku on huumuse sisaldus sel puhul tavaliselt madalam.
Eelmise aasta saakidega olid nad rahul ning põuakahjustusi, erinevalt teistest Poola piirkondadest, neil ei esinenud.
Selle piirkonna tüüpiline farm on umbes 100 ha suur. Väga populaarne on kasvatada erinevaid maitsetaimiköögivilju, samuti liblikõielisi kultuure nagu hernes ja uba ning ka suhkrumaisi. Viljelevate kultuuride valikut toetavad mitmed ümbruskonnas asuvad toiduainetetööstused ja konservitööstus.
Keskmine saagikus suhkrupeedil on 90 t/ha, talinisul 9 t/ha, rapsil 5 t/ha. Lämmastikufooni hoiavad nad üldiselt 200 N-i juures, näiteks rapsile annavad keskmiselt 250-260 N-i.
Eelmine talv oli ka neil keeruline, rohkem kui 70 % talinisust ja 50 % talirapsidest hävis.
Huvitav oli kuulda Poolas kehtivast riiklikust nõudest, et vili tuleb koristada kõikidelt katselappidelt ühel ja samal ajal. Katsekeskus on võtnud eesmärgiks näidata, et erinevad sordid valmivad erineval ajal, ning ka katsepõldudelt ei tohiks neid koristada samaaegselt, vaid alles siis, kui kultuur on koristusküps.
Katsetatakse erinevate sortide talvekindlust, samuti tehakse umbrohutõrje võrdluskatseid. Sama katsemetoodikat kasutakse erinevates Poola piirkondades.
Kultuuridest eelistavad poolakad kasvatada pigem talinisu ja talirapsi kui suvinisu ning suvirapsi. Väidetavalt on suvirapsi kasvatamine nii keeruliseks läinud tänu suurele kahjuriprobleemile. Hiilamardika surve on nii tugev, et tavaline on pritsida kahjurite vastu kuni 8 korda. Ka põldudel leviv nuuter on neil üha suurenev probleem. Selle asemel kasvatavad Poola põllumehed hea meelega uba ja hernest.
