„Kuigi möödunud jahiaasta küttimiseesmärgid on täidetud, tuleb seakatku viiruse loodusliku kontsentratsiooni vähendamiseks kindlasti jätkata nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest. Jätkuv küttimine ja bioohutuse tagamine nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel on kõige olulisemad meetmed, et vähendada metsast tulenevat seakatku riski seakasvatuste jaoks,“ ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Kuna aga metsas leviva taudi tõkestamiseks kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole sõltub käesoleval suvel väga palju seakasvatajatest, kas suudame katku farmidest eemal hoida. Farmereid aitab siin vaid bioohutusnõuete hoolas järgimine.“

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil andis värskelt valminud raporti „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused 2016“ põhjal komisjonile ülevaate metsigade arvukuse hinnangutest ja agentuuri soovitustest populatsiooni vähendamiseks.

„Metssea asustustihedus on seakatku levipiirkondades langemas väga madalale tasemele, kuid väljaspool katku levikuala on arvukus hoolimata rekordilistest küttimisnumbritest jätkuvalt väga kõrge,“ ütles Männil. „Seepärast tuleb intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade asustustihedus võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, mille juures võiks eeldada katku hääbumist looduses. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba selle eesmärgi saavutanud, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses ning mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga.“

Juulikuu jooksul kogunevad maakondlikud jahindusnõukogud, et leppida kokku uue jahihooaja 2016/2017 küttimismahtudes.

Samuti arutati võimalusi metsatehnikaga seotud seakatku leviku riskide vähendamiseks, et vältida taudi edasikandumist seni veel taudivabadele aladele metsas liikuva tehnikaga.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate toimunud aruteludest erametsaomanike ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega. Võimaluse metsatehnika puhastamise kohustuse kehtestamiseks annab juuni keskpaigas Riigikogu poolt vastu võetud loomatauditõrje seaduse muudatus. Komisjon toetas ettepanekut maapinna ettevalmistamiseks kasutatava metsatehnika pesemise kohustuse kehtestamiseks ja selle meetme rakendamise võimaluste täiendavaks analüüsimiseks.

Komisjoni istungil oli arutuse all ka VTA valmisolek võimalike seakatkupuhangute likvideerimiseks farmides. Ameti peadirektor Indrek Halliste andis ülevaate ameti ennetustegevustest, valmisolekust ja eelkokkulepetest olulisemate koostööpartneritega operatiivseks tegutsemiseks võimalike taudipuhangute korral, VTA loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian andis ülevaate seakasvatuse hetkeseisust numbrites.

PRIA loomade registri andmetel on 15. mai seisuga Eestis 250 seakasvatust, kus kasvatatakse kokku 291 031 siga. 96 protsenti sigadest kasvatakse üle 1000 seaga farmides, mida on kokku 65. Kõige enam sigu kasvatatakse Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal asuvates seakasvatustes.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, keskkonnaameti, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.