Mida teha kui rästik salvab?

Eesti ainuke mürgine madu on kirjurästik. Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Mida teha, kui rästik siiski salvab, õpetab Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku taastusravi osakonna vastutav õde Signe Kruuse.

Rästikuhammustus on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 - 0,1 ml mürki.

Rästikumürk lagundab vererakke, häirib vereringetööd, häirib verehüübimist ja tekitab allergilisi reaktsioone.

Milline näeb välja salvamiskoht?

Rästiku hammustuskohal on tavaliselt näha 2 väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge. Hammustuskohale tekib naha punetus ja võivad moodustuda villid, koht tursub ja muutub valulikuks ning turse võib levida ulatuslikule piirkonnale. Lisaks võib esineda kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus, üldine nõrkus, minestamine ja külmavärinad. Võib tekkida ka hingamisraskus, lihastõmblused, krambid ja raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.

Esmaabi:

• rahustage kannatanut;
• asetage kannatanu lamavasse asendisse, hoidke teda soojas ja liikumatuna – vältides nii mürgi levikut organismis;
• tagage jäseme liikumatus - toetage või lahastage jäse;
• kontrollige/jälgige elulisi näitajaid;
• eemaldage kannatanult pigistavad riided ja sõrmused;
• asetage hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma;
• helistage hädaabi numbril 112 või transportige kannatanu lähimasse raviasutusse;
• üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi.
• tegutsege eelnevalt kirjeldatud viisil ka juhul kui on tekkinud rästikuhammustuse kahtlus.

Rästikuhammustuse puhul ei tohi mingil juhul:

• teha sisselõiget hammustuspiirkonda, imeda või üritada mürki haavast välja pigistada;
• põletada hammustuspiirkonda;
• tõsta hammustatud jäset kõrgemale;
• kasutada žgutti kahjustatud jäsemel;
• tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.