RUKKIMAARJAPÄEV: Raudnael heina ja külm kivi vette

Rukkimaarjapäeval läks raudnael heina ja külm kivi vette (Viru-Jaagupi)

Rukkimaarjapäeva, 15. augustit, teatakse ka kui külvimaarjapäeva, rüamaarjapäeva, rukkiemapäeva. Usuti, et siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid külvama. Kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja
surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga.

Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses. Augustiööd on sumedalt sametised ja tähesajuseid. Heinategu peaks olema lõppenud, kuid tänavune suvi on olnud jahe ja vihmane, mistõttu mõneski paigas maadeldakse heinateo lõpetamisega ja saadetakse PRIAle taotlusi, et trahvid kaela ei tuleks.

Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna - lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa.

Rukkilõikuse või -külvi lõpu tähistamise puhul pandi perele mõnikord ka paremat toitu lauale. Tarvastu kandist on teada, et rukkimaarjapäevaks tehti uudist – rukkileiba ja keedetud kitseliha. Keila ümbruskonnas laskis tubli peremees tuua viina, praadida liha ja teha kooke. Hanila kandis olevat jälle rukkimaarjapäevaks tanguputru keedetud.

Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning ta on kuri.

Rukkimaarjapäeva oli seotud mitme ennustusega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval on kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Hoiatati, et kui rukkikoristus jääb pärast maarjapäeva, siis talvel läheb vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Kui aga rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära.

Rukist soovitati külvata kolm päeva enne rukkimaarjapäeva, siis ei pidavat tärkav oras külma kartma.

Maarjapäevi on kokku neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev.

Allikad: Maaleht, Milvi Kõplus, Eesti Kirik, Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas BERTA