Ajujahi piirkonda sattudes ei tohi jooksma hakata
Kuidas käituda, kui kuulete laskusid või näete oranžides vestides jahimehi, küsis HIiu Leht.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu nentis, et metsasviibija jaoks on kaugelt kostvad püssipaugud kindlasti häirivad. “Samas võite olla rahulik, sest jahimehi on õpetatud käituma nii, et ta ei tohi seada ohtu metsas viibivaid inimesi ega jahikaaslasi,” lisas ta. Sarapuu ütles, et kindlasti ei ole vaja sattuda paanikasse. Kõige õigem on jääda paigale ja oodata, kuni aju on sellest kohast möödunud.
“Halvim, mida teha saab, on aju ees metsast välja jooksma hakata. Siis võib tekkida olukord, kus seeneline jookseb metsast välja paralleelselt näiteks põdraga ja seab end sellega kütiliinile jõudes ohtu,” selgitas Sarapuu.
1. oktoobril algab uluksõralistele peetava ajujahi hooaeg
Laupäeval, 1. oktoobril võib metsateedel näha tavapärasemast suuremat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke, kuna algab põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele peetava ajujahi hooaeg.
Maakondlike jahindusnõukogude kokkusaamistel otsustati kehtestada 2016/2017. a jahihooajaks Eestis järgmised küttimismahud: 6427 põtra, 1336 punahirve ja 10 608 metskitse. Metssigade küttimismahuks on kinnitatud minimaalselt 18 272 metssiga, saavutamaks 2017. aasta veebruari lõpuks metssea asustustiheduseks maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Selline nõue tuleneb sigade Aafrika katku leviku ohjamise strateegiast.
„Kuna sügisandide korilus on täies hoos, liigub metsades ka palju marjulisi ja seenelisi, mistõttu nende teed võivad ristuda jahimeeste omadega. Sel juhul peavad nii jahimehed kui ka korilased veenduma edasiste käikude ohutuses,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja. Metsa minnes on soovitav kanda erksavärvilist riietust, et olla paremini nähtav eelkõige oma kaaslastele, kuid teatud situatsioonides ka näiteks jahimeestele.
Autojuhtidel tasub samuti sügisel asulavälisel teel liigeldes tavapärasest tähelepanelikum olla. Jahihooaeg, noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalusi. Metslooma teele ilmudes tuleks kannatlikult oodata kuni loom koos võimalike, veel varjus olevate kaaslastega teelt lahkub. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul pika hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel.
