Ivari Padar: Toetused naaberriikidele on meie põllumeeste konkurentsivõimet kahjustanud

Täna Riigikogu maaelukomisjonis tutvustatud uuringust „Eesti piima-ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses“ selgus, et toetustasemed on Lätis, Leedus ja Poolas kõrgemad kui Eestis.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar teatas Maalehele, et lähinaabritele makstavad kõrgemad toetused on vähendanud Eesti põllumeeste konkurentsivõimet.

„Uuringust tuleb vaieldamatult välja, et Lätis ja Leedus on põllumehi rohkem toetatud. Selge on see, et see on meie konkurentsivõimet vähendanud,“ teatas Padar. Arutledes, et samas on senine top-upi maksmise süsteem siiski aegunud.

Padare lisas, et see uuring annab aluse hea põllumajanduspoliitika ajamiseks.

„See on hea alusmaterjal selleks, et teha kõikvõimalikke põllumajanduspoliitilisi otsused, kaasa arvatud eelarve otsuseid,“ rääkis maaelukomisjoni esimees.

Ta selgitas, et probleem on selles, millised on riigi võimalused üleüldse eelarvest maaeluministeeriumile ja põllumajandussektorile juurde maksta.

Miks siis meie põllumeestele ei taheta sugugi maksta üleminekutoetusi ehk top up´i? Ivari Padar selgitas, et tegemist on üleminekutoetuse maksmisega, mille puhul vastavalt Euroopa Komisjoni regulatsioonile saab seda maksta piimatootjatele 31. märtsil 2007. aasta seisuga määratud piimatootmiskvoodi alusel. See aga tähendaks, et ca 20% toetustest läheks neile toetusõiguste omanikele, kelle arvel ei ole enam ühtegi piimalehma, kuna nad on tootmise lõpetanud.

Põllukultuuride kasvatamise eest on toetusõiguse aluseks aga 2006. aasta kasvupind ja seakasvatajad jääksid üldse ilma.

Viimati maksti top-up´i kolm aastat tagasi umbes 20 mln eurot.

Praegu on põllumeetele jagatav toetus umbes 8 mln eurot, sellest tänavuse aasta lisaeelarves on ette nähtud põllumeeste lisatoetus 3 mln ja järgmise aasta eelarves 4,6 miljonit.

„See on muidugi vähem kui top up,“ nentis Ivari Padar, samas tõi esile et praegu on näiteks piimandusele lisatud erinevaid toetusvõimalusi, nii et piimandus saabki juba 9 mln eurot, mis on enam-vähem samas suurusjärgus top up´iga.

„Meil on tänaseks kerkinud juba uus suur probleem – see on teraviljakasvatus, siin on ikkagi ikaldus toimunud ja teraviljakasvatajate seis on ääretult raske, samuti on kehv seakasvatuse seis,“ ütles Padar. Tema hinnangul peaksid põllumeestele makstavad toetused käima ajaga kaasa, et raha läheks sinna, kus seda kõige rohkem on vaja.

Aegunud top-up´i süsteem, mida paraku muuta ei saa, sellist paindlikkust maaelukomisjoni esimehe sõnul ei võimalda.