17.11.2016, 00:00
Kas poollooduslikud kooslused hääbuvad koos maaeluga?
Poollooduslikud kooslused – ranna- ja puisniidud, luhad, looduslikud karjamaad ja muud sarnased paigad – on looduse mitmekesisuse hoidjad. Paraku on neist viimase saja aasta jooksul hävinud 92 protsenti.
FOTO:
Maapiirkondade elanikkond vananeb ja väheneb. Selle tõttu jääb vähemaks ka maakohtadele tüüpilisi tegevusalasid. See toob ajapikku kaasa muudatused maastikupildis. Enamikul juhtudest peab paika ütlus “kus rahvast vähem, seal võsa rohkem”. Võsastumine tähendab aga ka poollooduslike elupaigatüüpide hävimist. Poollooduslikud kooslused on meie esivanematelt pärandatud maastikupildi osa, mis vajab oma tekkeks ja püsimiseks inimtegevust. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Rannaniidud on muu hulgas väga olulised peatuspaigad läbirändavatele lindudele. Poollooduslikel kooslustel on Eestis enamasti ka tähtis pärandkultuuriline väärtus.