Siiski on lepe teemade koguarvult mahukas ja järgnev kiirülevaade käsitleb vaid seda, mis esialgsel lugemisel rohkem silma torkas.

Tulumaksureform

Kõige suurem ja tuntavam muutus tavakodaniku seisukohalt on uus üksikisiku tulude maksustamise süsteem.

See on avaldatud leppes sõnastatud nii, et kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus, keskmisest palgast enam teenivate inimeste maksuvaba tulu hakkab sujuvalt kahanema sissetuleku kasvades ning maksuvaba tulu kaob 2 100 eurost suurema sissetuleku puhul.

Võimuläbirääkijate poolt varem avaldatud materjalide kohaselt saab selleks piiriks, kus maksuvaba tulu kärpima hakatakse, juba 1200 eurone brutosissetulek. Et lepingus seda numbriliselt ei mainita, jätab võimaluse teisteks tõlgendusteks või ka tulevikus selle piiri tõstmiseks. Viimne saab juhtuda alles mõne järgmise valitsuse ajal – arvestades, et reform saab nagunii hakata toimima alles 2018. aastast ning Riigikogu uued valimised on kevadel 2019.

Tegemist on ka uue valitsusliidu kõige kallima maksupoliitilise sammuga, mille kulu riigieelarvele on esialgse arvutuse järgi 2018. aastal 139 miljonit eurot, ning järgnevatel aastatel see veidi langeks.

Ehk siis n-ö kõrgepalgalistelt maksimaalselt enam võetavad 38 eurot katavad väikesepalgalistele tehtavast soodustusest vaid väikese osa. Kui oleks tahetud teha lihtsalt ümberjagamist, mille tulemus eelarve seisukohalt jääb nulli, sel juhul tulnuks alustada maksuvaba miinimumi äravõtmist juba märgatavalt madalama sissetuleku puhul.

Tulumaksumäär ise aga jääb samaks, 20% juurde ning see annab ka võimaluse öelda, et “klassikalist” astmelist tulumaksu ei ole tehtud. Praxise vanemanalüütik Alari Paulus on jõudnud nimetada uut süsteemi “sega-astmetega tulumaksuks,” aga kolmapäevases ETV Foorumis saatejuht Andres Kuusk kasutas ka näiteks eufemismi “diversifitseeritud tulumudel”.

Tuludeklaratsioonide esitamisel 2018. aastast ei saa enam abikaasad teha ühiseid deklaratsioone, kuid laste eest olevad maksuvabastused säilivad.

Tuleb hulk teisi maksumuudatusi, millest põhjaliku ülevaate andmine jääb teiseks korraks.

Eelarvetasakaal “keskmisena”

Uus koalitsioon lubab riigieelarve tasakaalu põhimõtet järgida, kuid siin tuleb tähele panna, et seda kavatsetakse teha “keskmisena” ja mis tähendab, et igal konkreetsel aastal ei pea eelarve tasakaalus

olema ning on toodud ka piir, et defitsiit võib ulatuda 0,5%ni SKTst aastas. Seda struktuurselt, et ühekordsed mõjud eelarvele tuleb sellest arvestusest välja jätta. Niisuguste mõjude hulka võiks kuuluda näiteks mõnede riigiettevõtete osaluste müük või börsileviimise tulu – konkreetselt on nimetatud AS Tallinna Sadama kuni 30% osalust ja Eesti Energia taastuvenergiafirmat Enefit Taastuvenergia kuni 49% osalust. Koalitsioon lubab mitte müüa riigifirmasid, mille osaluse võõrandamine võiks tähendada julgeolekuriski. Sellistest on varem (kuid mitte konkreetselt lepingus) nimetatud elektri ja gaasi võrguettevõtet Elering.

Riigi poolt laenuvõtmise tabu kaotamisest oli võimukõneluste jooksul palju juttu, kuid lepe on selles osas vähekonkreetne, seadmata näiteks mingeid piire laenatavale summale. See, et laenata võib olulise infrastruktuuri arenduseks, aga mitte jooksvateks kuludeks, on leppes siiski ära mainitud.

Üks konkreetne projekt on võimulepingus siiski selgelt välja öeldud. See kõlab nii: “Ehitame koostöös Tallinna linnaga välja rahvusvahelise turismi- ja konverentsikeskuse Tallinna Linnahallist.” Arhitektuuriliselt väärtuslik, kuid lagunev Linnahall on olnud Tallinna munitsipaalvõimu aastatepikkuseks painajaks, ning Edgar Savisaare juhitud linnavalitsus rääkis pikka aega sellele välisinvestori leidmisest. Nüüd, kui Keskerakond saab valitsusse, saab erakond ka selle probleemi enne 2017. aasta kohalikke valimisi juba riigi toega laualt maha tõstetud.

Muudest investeeringutest on nimetatud interneti lairibavõrku ja omavalitsuste elamufondi. Maanteede või raudteede uuendamise kohta aga lepingust midagi teada ei saa, vaid tekst ütleb lihtsalt: “Teostame suuremahulisi taristu investeeringuid.”

Nullkodakondsust ei tule

Eesti kodakondsuse andmise aluspõhimõtteid Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhtimisel tegevust alustav võimuliit muutma ei hakka. Muud oleks IRLi osalusel sündiva valitsuse puhul ka võimatu ette kujutada, sest nimetatud küsimus on selle erakonna jaoks olnud aastaid üheks “punaseks jooneks”. See tähendab, et kui n-ö halli passi omanikud tahavad saada Eesti kodakondsust, siis tuleb neil üldjuhul ka uue valitsuse võimuajal läbida naturalisatsioon. Siiski lubatakse kodakondsust ilmselt lihtsalt avalduse esitamise põhjal Eestis sündinud lastele.

Eesti keele õppimist lubab võimuliit soodustada juba alates lasteaiast, Narvas ja Tallinnas peavad tööle hakkama eesti keele majad, mis pakuvad tasuta kursusi. Kes tahab taotleda Eesti kodakondsust, võib minna selleks tasuta eesti keele kursustele ja saada õppimise ajaks puhkust, mille tasustab riik.

Üks segaselt sõnastatud punkt lubab teatud mitmekeelsetes gümnaasiumides pilootprogrammina “pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust” aineõppel, koos süvendatud eesti keele õppega. Lepingu esialgsel lugemisel jääb mulje, et see võib tähendada vähemalt osale venekeelsetest koolides võimalust leevendada reegleid, mis käivad eesti keeles antavate tundide mahu kohta, juhul kui õpilased eesti keelt selle kõrval rohkem õpivad.

Tähelepanuväärne punkt ütleb: “Jätkame Eesti riigi senist rändepoliitikat. Me ei toeta kohustuslikku kvoodisüsteemi varjupaigataotlejate ümberasustamisel ja -paigutamisel.” Tegemist on suure ja põhimõttelise vaidlusobjektiga kogu Euroopa Liidus, ning Eesti on lubanud oma osa põgenikepaigutamise solidaarsusest teatud mööndustega ära teha.

Ilmselge kummardusena IRLi suunas kõlab koalitsioonilepingu punkt Tallinnasse rahvusvahelise kommunismikuritegude [uurimise] keskuse ja Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali rajamise kohta.