Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsused juba langetanud, näiteks Saaremaa, Valga, Türi, Tõrva, Anija jt piirkondades. Aga paljudes ühinemispiirkondades on otsustamine alles ees.

Riigihalduse minister Korb lisas: „Tunnustan kõiki omavalitsusjuhte, kes on näinud viimaste kuude jooksul palju vaeva ning osalevad ühinemisläbirääkimistes ühinemise ettevalmistamiseks ning eriti neid, kes on sellega juba lõpusirgele jõudnud. Kutsun üles lõpusirgel mitte loobuma, sest ise tehtud otsused oma piirkonna tuleviku kohta on paremad, kui jätta otsuste tegemine kellegi teise teha.“

Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt küllalt suur ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb see arv käsilolevate ühinemiste tulemusena haldusreformi käigus kuni kolm korda ning tekivad kõikjal üle Eesti oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused.