Põlised pühapaigad 9.

Ühed varasemad Eesti pühapaikade jäädvustused on pärit XIX saj algusest. Võnnu pastori Edvard Philipp Körberi käsikirjades leidub jooniseid Tori khk Võnnukivist, Põltsamaa khk Kaavere (Kagverre) mõisa ohvrikivist ning ranna­mehe pühapaigast.

false

1842. a ilmus trükist Friedrich Ludwig von Maydelli graafiline leht “Misjonärid raiuvad maha eestlaste hiiepuid. AD 1220”. Pilt on tehtud Henriku Liivi­maa kroonikas kirjeldatud ja ilmselt Ebavere hiiemäel toimunud sündmuse ainetel. Anton Hansen Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” (1922) esimese peatüki alguses kajavad vastu hiied – Villu tahaks ise laulma hakata ja hõisata, nii et metsad ja hiied kesk soid ja rabu vastu kajaksid. Kirjandusmaastikul on hiis Eesti alusväärtusi kandvaks kujundiks, mis piiritleb kodust ja turvalist maastikku.